Paavo Kangur esitles oma uut raamatut, kohal oli ka maia näoga Arnold Rüütel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Paavo Kanguri uue raamatu «Paslepa suveresidentsi lugu» esitlus toimus Rahva Raamatu Viru Keskuse kaupluses kolmapäeval, 18. veebruaril.

Foto: Viktor Burkivski

Raamat tutvustab suveresidentsi sünnilugu ja tänast päeva keskendudes päevadele kui Vabariigi President Lennart Meri kasutas residentsi aktiivselt külaliste vastuvõtuks ja liitumisläbirääkimisteks Euroopa Liidu ja NATOga.  

Foto: Viktor Burkivski

Samuti oli võimalik saada autogramm raamatusse autorilt ja Paslepa vanalt ja uuelt peremehelt!

Foto: Viktor Burkivski

Raamatu autor Paavo Kangur pidas ka lühiettekande teemal «Kuidas kirjutada raamatut ühest majast, kus töötas president Lennart Meri?».

„Kas kirjutada majast või Lennartist või mõlemast või hoopis kirjutada sellest, mida mõtles, tundis ja sõi selle maja rõdul president. Me arutasime seda küsimust Paslepa uue peremehega pikalt! Ilm oli soe ja päike paistis, salat oli maitsev ja valge vein oli täitsa õige temperatuuriga ja kui me jõudsime välja teemani Sigtuna vallutamine: kes ja miks ning kas sõjakäigule suunduvad  Eesti viikingite laevad võisid peatuda ka Paslepa lahesopis aastal 1187, siis sain aru, et  selle raamatu teemade ring on väga lai."

"Kuna ka Lennart Merd huvitasid tuhande aasta tagused asjad ja tema mõttekäigud on jälgitavad raamatust „Hõbevalge“ ja „Hõbevalgem“, siis saigi uue raamatu esimest peatüki alustatud  ennemuistsetest aegadest. Lennart Merd huvitas aasta 1219 ja Tallinna vallutamine või ristimine. Kuid ka sellel sündmusel on oma eeslugu. Kui me räägime, uurime, kirjutame Põhjala ristimisest, siis ei saa unustada aastat 1147 kui paavst andis välja bulla alustada Läänemere paganate vastu ristisõda. See põhjustas koheselt konflikti taanlaste ja sakslaste vahel maade pärast, mida asustasid lääne-slaavlased, baltlased, eestlased. 1187 aastal toimunud Sigtuna maha põletamine oli üks nendest selle sõja episoodidest ja ka Tallinna esmamainimine 1154 aastal Sitsiilia kuninga kartograafi poolt asetub ajaloolisse konteksti ning ei jää juhuslikuks faktiks.“

Foto: Viktor Burkivski

Raamatu põhiosa keskendub juba sündmustele aastatel 1966-1999. Vaatluse all on suveresidentsi kompleksi projekteerimine ja ehitamine ning seal peetud läbirääkimised ja antud intervjuud.

Foto: Viktor Burkivski

Maia näoga ekspresident Arnold Rüütel tutvustas raamatut ka kaunitele daamidele.

Vaata pildigaleriid ja videot!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles