Andrus Vaarik on endaga sõbraks saanud: ma olen lesbilise naise kehaehitusega
17. veebruar 2015, 22:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Vaarik rääkis Kanal 2 saates «Radar» oma uuest stand-up etendusest, kus ta naerab iseenda, elu ja surma üle.
«Ma ei tea, kas ma olen vaimukas inimene... Ega ma ei olegi vaimukas. Ma võin naljakas olla. Koomiline. Naeruväärne. Vaimukas olen ma harva,» muigas Vaarik. «Mu vaimsed võimed ei ole mu dominant. Ma olen ikkagi näitleja.»
Vaarik räägib etenduses elust, surmast, ebausust, mõtlemisest ja seksist.
«Karl tegi ettepaneku mulle ja ma, kurat, andsin Karlile käe, et hästi, teen püstijalakomöödia surmast, kui sa suudad selle maha müüa. Viimane aeg ju veel surmast üks komöödia teha,» rääkis ta.
«Minu meelest peab surmast rääkima. Mida rohkem surmast räägime, seda rohkem me selle mõttega harjume ja seda enam suudame elu hinnata. Kui nüüd loogiliselt mõelda, siis miks seda surma peaks kartma? Kui sa oled surnud, siis pole ju mitte midagi enam. See on kõik, läbi. Kui sind enam ei ole, siis ei ole enam mitte midagi, surma ka ei ole. Ei ole mõtet karta asja, mida ei ole. On loogiline ju?»
Stand-up'is viskab Vaarik palju nalja enda, sealhulgas r-i põristamise ja kehaehituse üle.
«Ja räägin oma harimatusest ja oma hirmudest ja oma Nõukogude lapsepõlvest... Aga muidugi, see kõik ilmselt sellepärast ka, et ma tõesti olen uskumatult õnnelik inimene. Ma poleks keskkooli lõpus osanud unistada ka, et mu elu muutub nii lõbusaks, toredaks ja huvitavaks. Ma olen õnnesärgis sündinud. Ma olen sitt unistaja - võibolla ma pole osanud unistada, aga minu unistused on täitunud kümne tuhande kordselt,» seletas ta.
Vaarikult enda üle irvitamine suurt eneseületust ei nõua. Näiteks ütleb ta etenduses, et on «lesbilise naise kehaehitusega».
«Kui 56-aastaselt ei ole endaga ära leppinud, siis on su koht ilmselt hullumajas. Ma olen isegi endaga sõbraks saanud. Ma ennast armastama veel pole päris hakanud, aga ma olen endale täitsa hea sõber juba,» tunnistas ta.
Tükis «Mõtlemine on seks» on loomulikult ka nii mõnigi seksinali, sest seks on tõeliselt naeruväärne - eriti Vaariku eas.
«Aga see rõkkav naer ei ole üldse näitlejale kõige lollikindlam tunnustus. Sa kuuled sellist mürisevat orkaanilist rõkkamist saalis, aga see on tihtipeale pool saali. 30 protsendil on igav ja 20 protsendil, kes on su sõbrad ja kellele tahad tähenduslik olla, on lihtsalt piinlik su pärast. Teatris on ainuke kehtiv reaktsioon, mida sa saad usaldada, haudvaikus - siis sa tead, et see on sada protsenti. See on kõige parem tunnustus,» rääkis Vaarik.
Vaarik kinnitas, et ta ei tee stand-up'i raha pärast, sest vanainimesel on juba kõik olemas. Tema jaoks on lihtsalt tegemist uue ja huvitava asjaga.