Pildid: Iisraelist leiti neandertallase ja nüüdsinimese «armastuslaps»

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Paleontoloogid leidsid Iisraelist inimjäänuse, mis kuulub neandertallase ja nüüdisinimese ühisele järglasele.

See järglane elas umbes 50 000 – 60 0000 aastat tagasi, edastab Live Science.

«Tegemist on kahe erineva inimliigi järglasega, keda saab nimetada «armastuslapseks». Tänapäeva eurooplastel ja aasialastel leidub neandertallase DNAd,» sõnasid teadlased.

Uurijate sõnul leiti poolik kolju Iisraelis Lääne-Galileas asuvast koopast ning uuring näitas, et see on naisekolju. Sellele anti  koopa järgi nimeks Manot.

Kõrgtehnoloogiline teadusuuring näitas, et selle vanus on 55 000 aastat.

«Manot kinnitab, et neandertallased ja nüüdisinimesed elasid tänapäeva Iisraeli alal pikka aega külg külje kõrval. Need kaks inimliiki said ühiseid järglasi millalgi 50 000 – 60 000 aastat tagasi,» teatas Tel Avivi ülikooli teadlane Israel Hershkovitz.

Iisraeli, Austria ja Saksamaa teadlased uurisid Manot koljut detailselt, kaasa arvatud kompuutertomograafia abil.

Nad võrdlesid seda ka varem avastatud eelajalooliste koljudega otsides sarnasusi ja erinevusi.

«Koljukuju ja detailid lubavad oletada, et Manot puhul oli tegemist nüüdisinimesega kui ka neandertallasega. Samasuguseid koljusid on leitud ka Aafrikast ning ka Euroopast. Selline koljukuju oli ka neil «eurooplastel», kes elasid 20 000 – 30 000 aastat tagasi,» lausus Viini ülikooli paleontoloog Gerhard Weber.

Manot on siiski nimetatud «eurooplastest» vanem ning 10 000 aastat vanem ka esimestest Homo sapiens esindajatest. Iisraelist leitud kolju näitab, et neandertallaste ja nüüdisinimeste esimesed kokkupuuted ei toimunud Euroopas, vaid Lähis-Idas.

Weberi sõnul on Manot hübriid, olles kahe erineva inimliigi segu.

Manot on tähtis veel ka selle tõttu, et ta heidab valgust inimkonna Aafrikast välja rändamisele.

Varem arvati, et inimkond rändas Aafrikast välja ületades Punase mere ja Araabia poolsaare.

Nüüd arvatakse, et Manot ja ka Homo sapiens liikus Ida-Aafrikas üle Nuubia kõrbe ning siis Siinai poolsaarelt Iisraeli.

Weberi arvates oli umbes 100 000 aastat tagasi Aafrikast mitu väljarändamise lainet nii Euroopa kui Aasia suunas.

Neandertallased surid välja umbes 30 000 aastat tagasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles