«Mis? Kus? Millal?» talvise turniiri esimese mängu võitsid Targad! Loe ülevaadet mängu käigust!

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis? Kus? Millal?
Mis? Kus? Millal? Foto: Marion Pettai / Kanal 2

Reedel algas Kanal 2s populaarse telemängu «Mis? Kus? Millal?» turniir, millel osaleb kuus tarkade võistkonda. Avalöögi tegi Marek Strandbergi võistkond, kuhu kuulusid Igor Habal, Peeter Simm, Mart Rummo, Allan Kaldoja ja Raivo Rätte. 

Talvise turniiri esimeses mängus istusid laua taga:

Ettevõtja Allan Kaldoja,

Tõlkija Mart Rummo,

Pillimees Raivo Rätte,

Filmilavastaja Peeter Simm,

Valitsev meister Eesti mälumängus, Igor Habal,

Võistkonnakapten, ajakirjatoimetaja Marek Strandberg.

Esimene küsimus pärines Dmitri Vorosinilt Rae külast:

Üks Inglismaa ettevõte lõi 1957. aastal klubi, kuhu kuuluvad vaid need, kes on kasutanud toodet, mida see kompanii valmistab. Pildil näidati rinnamärki, mis kingitakse selle klubi liikmetele. Klubi liikmeid on praegu maailmas üle 5800.

Küsimus: Millise toote kasutamine annab õiguse kuuluda sellesse eksklusiivsesse klubisse? 

Meeskonna nimel vastas Allan Kaldoja, kes ütles, et selgelt head varianti Tarkadel ei tekkinud. Siiski pakkusid Targad, et tegu võiks olla proteeside tootjaga, kelle toodete kasutamine annab õiguse klubisse kuuluda.

Kahjuks oli vastus vale. Õige vastus: Klubisse on õnn või õnnetus kuuluda vaid neil, kel on lennukatastroofist pääsemiseks võimalus olnud kasutada firma Martin Baker toodetud katapultistet.

Seis 0:1 – televaatajate kasuks, Dmitri Vorosin võitis 100 eurot.

Teise küsimuse saatis Nõost Jaanus Järveoja ja tegu oli «musta kasti» küsimusega, see tähendab, et stuudiosse on toodud must kast, milles sisalduva peavad Targad ära arvama. 

Karl Marx üritas oma peateoses «Kapitalism» tõestada, et kapitalism on määratud hukkumisele. «Mustas kastis» on pea poolteist sajandit ilmunud kuulus kirjandusteos, mille peategelasele viitas, kui kirjeldas tööjõu eeliseid kapitali ees.

Küsimus: Mis raamat on «mustas kastis»?

Meeskonna nimel vastas Igor Habal: Pakume Daniel Defoe «Robinson Crusoe».

Õige vastus: Daniel Defoe «Robinson Crusoe».

Seis 1:1 – viik.

Kolmanda küsimuse esitas Pille Hallop Võrust. 

Ühe Vene geoloogi reisikirjelduses on järgmised read: «Päästan lahti mütsipaelad ja kui olen vabastanud kõrvad, kuulen imelikku heli. Kuuldub, nagu kallaks keegi teri, või nagu puhuks tuul puudelt kuiva lund. Kuhu poole end ka ei pööraks, see heli kostab kõikjal, kuigi tuult ei ole ja puuoksad ei liigu.»

Küsimus: Millest tekib Kaug-Idas iseäralik nähtus, mida kutsutakse «tähtede sosinaks»?

Tarkade meeskonna nimel vastas Marek Strandberg: Külma ilmaga vee faasimuutusest tingitud heli. Heli, mida teeb jää ,mis muudab oma struktuuri külma ilmaga.

Õige vastus: Jakuutias tekitab sellist heli jääkristallid, mis tekivad inimese hingeaurust enam kui 50 miinuskraadises pakases.

Mängu seis: 1:2 televaatajate kasuks, Pille Hallop võitis 150 eurot.

Neljanda küsimuse autor oli Kirill Trofimov Tallinnast, Mustamäelt.

Pildil oli universaalne relv, millel on kolm erinevat rauda. Pideme sisse on mahutatud mat šeete ja väike labidas, padrunivöös on kaks erinevat laskemoona ja signaalraketid.

Selline relv kuulus Nõukogude Liidus teatud spetsialistide varustusse. Teistes riikides peetakse taolisel töökohal relva omamist mõttetuks või psühholoogilises mõttes isegi ohtlikuks.

Küsimus: Millise elukutse esindajate varustusse see relv kuulus?

Targad valisid «kiirvastuse» variandi – kui vastavad õigesti, teenivad Targad lisaminuti tuleviku tarbeks.

Vastas Peeter Simm: Nõukogude kosmonautide varustusse kuuluv päästerelv, kui maanduvad ettenägematusse kohta. 

Targad vastasid õigesti ja võitsid lisaminuti.

Mängu seis: 2:2 – viik.

Viienda küsimuse esitas Hanneli Rudi Sauelt. 

Hanneli küsimuse vahendas korrespondent Mia-Liina Lepik: Kuulus Soome disainer Kaj Franck ei sallinud ebapraktilisi kullatud nõusid ja oma loomingus arvestas ta sõjajärgse Soome kitsaste oludega. 1948. aastal disainis Franck selle lihtsa, kuid ilusa koorekannu (näidati videopildis – toim.). Legendaarse kannukesega sai koore poest koju tuua ja seda ka serveerida. Soome perenaised avastasid aga peagi, et külmal aastaajal oli kannul veel üks praktiline lisaväärtus, mis tulenes selle mõõtmetest.

Küsimus: Milline oli see kõnealune lisaväärtus, mis tõstis veelgi kannu populaarsust ja läbimüüki, seda eriti vaesema rahva hulgas?

Targad võtsid vastamiseks lisaminuti.

Meeskonna nimel vastas Peeter Simm: Kui sisse panna kuuma vedelikku, siis võimalus käte vahel hoida käte soojendamiseks.

Õige vastus: 1940ndate lõpus ja 1950ndate algul oli Soomes külmkapp luksusese. Koorekann aga mahtus akende vahele ja nii sai hoida jahedal ajal koort riknemast.

Televaatajate kasuks seis 2:3 – Hanneli Rudi võitis 200 eurot.

Kuuenda küsimuse esitas Putu külast pärit Kairi Laak-Randoja.

Nõiaprotsesside kõrgaeg Eestis oli 17. sajandil. Kui Lääne-Euroopas oli nõidumine pea eranditult naiste kuritegu, siis Eestis süüdistati mehi rohkemgi kui naisi. Tihti kaebasid ohvrid, et nende kehadesse on nõiutud konnad, ussid ja kurjad vaimud, mis haiget teevad.

Nõiduse korda minemiseks kasutati midagi, mille ohver oli ise vabatahtlikult vastu võtnud.

Mida kasutasid Eesti nõiad selleks, et tõbi teise talupoja kehasse saada?

Targad kasutasid publiku abi ja meeskonna nimel vastas Marek Strandberg: Õlu

Õige vastus: Õlu

Targad viigistasid mängu seisu – 3:3.

Seitsmenda küsimuse esitas Erico Tuus Veske külast.

Kuivas kõrbelises kliimas elavatele iidsetele egiptlastele oli Niiluse üleujutus nii oluline, et neil oli selle jaoks isegi eraldi jumal. Üleujutusega kaasnes ka maisemaid asjatoimetusi: ametnikud mõõtsid vee taset. 

Küsimus: Miks oli tarvis vee taset mõõta?

Tarkade nimel vastas Marek Strandberg: Üleujutus kandis muda põldudele, ametnikud mõõtsid, et määrata makse talupoegadele, mida saagi pealt koguti.

Õige vastus: Kõrbekliimas sõltus üleujutusest maa viljakus, mille pealt sai tõepoolest makse koguda.

Tarkade kasuks seis 4:3.

Tenno Sivadi Tallinnast, Kadriorust näitas fotot ja esitas järgneva, kaheksanda küsimuse: 

Neid sõrmuseid kasutati alal, mille valdamist on võrreldud kunstiga. Sõrmuse otstarve on sama ka tänapäeval, kuigi luu või metalli asemel valmistatakse neid klaasist või plastist.

Marek Strandberg vastas meeskonna nimel, kasutas kiirvastust: vibu vinnastamiseks.

Õige vastus: Seotud iidse relvaga, kasutati sõrmust esimese pöidlaliigese kaitsmiseks.

Targad teenisid punkti – seis – 5:3.

Üheksas küsimus tuli Tsooru külast, Ene Viimnelt. 

Stuudios näidati kahte autoportreed tuntud isikust. Portreed kujutasid pesemistseene. Üks tuntud inimene ütles, et need portreed kujutasid kui pattudele otsa vaatamist, kuigi mineviku patte maha pesta ei saa. 

Küsimus: Kes on see amatöörkunstnik, kelle 2012. aastal avalikkuse ette lekkinud portreed tekitasid suurt furoori?

Tarkade nimel vastas Igor Habal: George W. Bush

Tegu oli õige vastusega, seis 6:3, mis tähendas, et talvise turniiri esimese mängu võitis Marek Strandberg ja tema meeskond!

Parimaks küsimuseks tunnistati täna Pille Hallopi küsimus jääkristallide kohta, Hallopi auhinnaraha kahekordistati.

Parimaks mängijaks tunnistati esimese mängu järel Igor Habal, keda tunnustati Jan Uuspõllu valitud ja isikliku pühendusega Valdur Mikita teosega «Lingvistiline mets». Uuspõld põhjendas raamatu valikut sellega, et raamat selgitab, kuidas jääda eestlaseks ja et eestlaseks jäämine oleks ka  mõnus. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles