Teadlased: 16. juulil 1945 algas antropotseen

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene tuumapommi plahvatus 16. juulil 1945 New Mexicos
Esimene tuumapommi plahvatus 16. juulil 1945 New Mexicos Foto: Wikipedia.org

Rahvusvahelise teadlastegrupi arvates on inimkond mõjutanud meie planeeti selliselt, et on tekkinud uus geoloogiline ajastu.

Alates viimasest jääaja lõpust 11 700 aastat tagasi on Maal olnud holotseen ning geoloogiat on peetud üsna muutumatuks, kirjutab news.com.au.

Kuid inimtegevuse tagajärjel on Maa geoloogia hakanud muutuma ning on tekkinud uus ajajärk, millele pandi nimeks antropotseen.

Uuest epohhist hakkas 15 aastat tagasi  esimesena rääkima Nobeli preemia saanud keemik Paul Crutzen.

Tema sõnul on inimtegevusel, kaasa arvatud põllumajandusel, autode ja aerosoolide kasutamisel suur mõju meie planeedile ja selle geoloogiale, tekitades uue ladestuse.

Crutzeni idee võeti teadlaste poolt hästi vastu, kuid seni ei ole jõutud kokkuleppele, millal see epohh algas.

Möödunud aastal kohtus Saksamaal Berliinis antropotseeni teadlastegrupp arutamaks, kas uue ajastu peaks ametlikult kinnitama.

Grupp otsustas, et uue epohhi alguseks võib lugeda 16. juulit 1945 kui USAs New Mexico kõrbes tehti esimene tuumapommikatsetus.

Teadlaste sõnul astuti siis tuumaajastusse ning katsetus jättis jälje Maa geoloogiasse.

Antropotseeni uurimisgrupi juht Jan Zalasiewicz selgitas, et tegelikult on see algusaeg tinglik nagu kõikide geoloogiliste ajastute puhul.

Ta lisas, et seni kuni antropotseeni ei ole uueks ajastuks kinnitatud, on Maa ikka holotseenis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles