Kui oled unistanud lisaajast, siis 2015. aasta seda võimaldabki – ühe sekundi võrra.
2015. aastal on lisaaega üks sekund
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. jaanuar 2015, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See lisaaeg üks sekund on pandud juurde selle aasta 30. juuni ööpäevale, kirjutab The Telegraph.
Mida saab ühe sekundiga teha? Näiteks seinal pildi otseks panna, valida oma lapsele nimi, panna müts pähe ja veel palju muud.
Veel aastakümneid tagasi ei olnud nii täpseid kelli kui nüüdisajal ning siis ei suudetud aega mõõta nii nagu nüüd.
Lisasekundit hakati ajaarvamisele lisama 1972. aastast. Sekundit defineeritakse kui 1/60 minutit või 1/3600 tundi.
Teadusmaailmas on sekundi mõistena kasutusel ka 1/86 400 täheööpäeva, mis on tegelikkuses 0,997 269 566 sekundit.
Koos aatomikellade tuleku ning Maa pöörlemise muutusega on saadud lisasekund.
Kui 30. juunil 2015 on kell 23.59.59, siis saavad kellad sekundilise hingetõmbehetke enne kui edasi töötavad. Nüüdne sekundi lisamine on alates 1972. aastast 26. kord, mil seda tehakse. Sellega jõuab Maa pöörlemine aatomiajale järele. Aatomiaeg on konstantne, kuid Maa pöörlemine on aeglustunud kaks tuhandikku sekundist päevas.
Asjatundjate sõnul on 30. juunil 86 400 sekundi asemel seega 86 401 sekundit.
1972 – 1979 lisati igal aastal üks sekund. 1980. aastatel lisati kuuel korral lisasekund ning alates 1999. aastast on lisatud neljal korral lisasekund.