Kerli: tundsin, et surin ja leinasin kõike, millest lahti lasin
19. detsember 2014, 22:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauljatar Kerli Kõiv kirjeldab Facebookis poeetiliselt, kuidas tema elu uue suuna võttis.
Kerli sõnul oli ta kuude kaupa kinni oma hinge kõige mustemates ja üksildasemates nurkades, kuid nüüd tunneb ta, kuidas temas on tärganud tuli.
«Mul on tõesti selline tunne, et surin ja siis leinasin valusalt kõike ja kõiki, kellest lahti lasi. Nägin, kuidas suured osad minust, mida varem tähtsaks pidasin, olematusse purunesid ja kuigi nende viletsus tundus kodune, ei paistnud need enam ehedad,» kirjutab Kerli.
Mida rohkem Kerli nendest külgedest kinni hoidis, sest koledamaks nad muutusid, kuni moondusid koledaks haiguseks, mis toitus tema valgusest.
«Õppisin, et nõrkuses on tugevust ja allaandmises jõudu. Pole mingit vajadust ujuda vastuvoolu ja võidelda surma ja sünni loomuliku tsükliga. Illusioon, et me pole piisavad, ei ole ehtne. Oleme alati piisavad ja see on alati täiuslik.»
Kerli uskus mõnda aega tõsiselt, et armastus on surnud, mistõttu tahtis ta väga Utoopiat luua. Nüüd on ta jõudmas hoopis teistsuguste väravate juurde.
«Linn, mille ma nüüd lukust lahti teen, ei karda paista täpselt seesugusena, nagu ta on, sest sel puudub häbi. See ei karda pattu, sest see ei mõista kohut. See ei tõrju pimedust, sest see aktsepteerib kogu elu. See ei ülista, sest see ei vaja aumärke ja see ei teeskle, sest see eksisteerib ainult selleks, et kogeda iseennast,» seletas Kerli.