Mis takistab Dave Bentonit soojale maale naasmast?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dave Benton kingib Eestimaale muinasjutulise jõulutunde kahe kirikukontserdiga, mis toimuvad 22. detsembril Tartu Peetri kirikus ja 23. detsembril Tallinna Kaarli kirikus. Kontserdid algavad kell 19.
Kõlavad armastatud jõululaulud, mis toovad sära silmadesse ja jõulutunde põue. Dave Benton ütles intervjuus Kuma Plussile, et meie kõigi vabadus sõltub meist endast. Ennast peab Dave totaalselt vabaks, kes teeb ise oma otsuseid, mõtleb, mida soovib, ja ütleb, mida soovib. Ta peabki esmaseks tunnet, et oled vaba ja võid teha, mida soovid.
Dave, kas oskad kokku arvutada, kui palju on sinult nende aastate jooksul küsitud, ega sul Eestis külm ole?
Iga päev.
Aga kas sügisene külm ikka üllatab ka, kui jälle tuleb?
Ja ongi tõeline üllatus igal aastal.
Aga mis on see, mis hoiab siin põhjamaal?
Minu jaoks on siin olemine lihtne, sest tegelikult olen juba aastaid Euroopas.
Paljud eestlased unistavad, et küll oleks tore veeta ülejäänud elu kuskil soojas, näiteks Kariibi saartel. Aga kahjuks ei jätku raha ega pealehakkamist. Mis takistab sind soojale maale naasmast?
Asi pole selles, et ma ei tahaks tagasi minna. Võib-olla isegi iga päev mõtlen oma kodumaale. Tunnen aga väga sügavalt, et sinu maa on see, kus oled õnnelik ja kus on see, mida oled tahtnud saavutada.
Rõhutad sageli, et õnn peitub vabaduses. Eestlased unistasid 50 aastat vabadusest, nüüd ollakse juba enam kui 20 aastat vabad, aga ikka ei paista, et siin mingi õnne üleküllus oleks.
Vabadus on midagi, mis ei sõltu sinu maasta ega riigist, see on midagi, mis sõltub sinust endast.
Kas ise oled vaba?
Totaalselt. Teen ise oma otsuseid, mõtlen, mida soovin, ja ütlen, mida soovin. Esmane on tunda, et oled vaba ja võid teha, mida soovid.
Kuidas see tunne sinuni jõudis? Kas selleks oli vaja ka mingeid barjääre ületada?
Mitte palju. Esiteks, ma sündisin vabal maal. Meil oli kõik, mis elul oli anda. Minu ema ja isa andsid meile kõik, mida suutsid ja said. Vanemad andsid kaasa ka teadmise, et võid olla see, kes oled, ja teha seda, mida soovid.
Kas tõesti pole kunagi olnud vajadust teha seda, mida üldse ei taha, aga peab?
On. See oli olla 24 aastat abielus ainult laste pärast.
Sellises olukorras on paljud inimesed. Kuidas tundub tagantjärele – kas see oli õige otsus?
Ei-ei-ei! Lapsed kasvavad ja ühel hetkel saavad aru, mis toimub. See ei ole lastele hea kogemus!
Kas oled selle elutarkuse vabaduse olulisusest saanud edasi anda ka oma lastele?
Jah. Minu poeg ja tütar esimesest abielust olid siin Eestis ja mäletan hästi ühte momenti viis aastat tagasi. Võtsime minu pojaga aias väikese viina. Poeg ütles, et kui ta hästi järele mõtleb, siis see ongi see, mida ta on soovinud – olla õnnelik ja olla vaba. Elu mõte ongi olla õnnelik ja seeläbi vaba.
Samas öeldakse, et muusik nagu iga teine kunstnik peab kannatama, siis tulevad head laulud. Kas pidevalt õnnelik olemine võimaldab piisavalt loominguline olla?
Kustkohast selline ütlus tuleb??
No nii öeldakse – artist peab kannatama. Äkki oled liiga õnnelik?
Keegi ei ole liiga õnnelik! Elus juhtub ka asju, mis teevad haiget ja jätavad jälje. Aga samas on elus teisi, tähtsamaid asju, mis aitavad raskustest võitu saada.
Tuleme muusika juurde. Meil on mingi ettekujutus, milline peaks olema Kariibi muusika, sinu laulud kõlavad rohkem meie traditsiooni sarnaselt. Kas see on teadlik valik?
See on täiresti erinev lugu – Aruba on Hollandi saar. Jamaica on rohkem Prantsuse ja Inglise taustaga. Arubale on muusikaline invasioon tulnud kogu maailmast. Minu enda lemmikmuusika on hoopis Ameerika kantrimuusika.
Siis ma küll ei saa aru, miks oled siin hallis ülikonnas ja kuhu jäi laiaääreline kaabu?
Sellepärast, et ma lihtsalt ei ole kauboi! Tegelikult ma tuleks veel tagasi selle küsimuse juurde, mida ma teen, kui olen vihane. Ma teen muusikat!
Aga päris tegelikult – kas alkohol või mõni muu meelemürk sobib muusikategemise juurde?
Need on midagi täiesti erinevat. Mõlemad, nii muusika kui ka meelemürgid töötavad sinu emotsioonidega, lihtsalt üks teeb haiget ja teine mitte.
Muusika teeb haiget?
Ei-ei!Vastupidi!
Jõuluaeg on algamas. Milline on hea jõulukink?
Ferrari! (Naerab) Kõike võib kinkida. Aga soovitan, et kui oled võimeline midagi oma kätega tegema, pane sellesse oma ideed ja oma hing ja usun, et sellele inimesele, kes kingi saab, tähendab see palju rohkem kui läptop või nutitelefon.
Kas oled kellelegi kinkinud laulu?
Kingituseks? Otseselt ei ole, aga möödunud aastal kirjutasin laulu pealkirjaga «Uus jõululaul» spetsiaalselt oma naisele. Jah. Kogu maailm laulab igal aastal samu jõululaule. Tahtsin teha ühe lihtsa laulu, mis oleks teistmoodi.
Ühe laulu kohta tahaks küll küsida, see on hispaaniakeelne versioon Arne Oidi «Suveööst» – «Una noche de verano».
Kui jõudsin 17 aastat tagasi Eestisse, oli kaks laulu, mida kuulsin esimesel päeval. Üks oli «Mere ääres väike maja» ja teine «Suveöö». Näidati ühte Jaak Joala kontserti ja seal see kõlas. Küsisin oma kaasalt, kes on selle laulu kirjutanud. Sain vastuseks, et Arne Oit. Sellest päevast peale on see laul minu peas helisenud. Mõni aasta tagasi ütlesin oma bändile, et võtame selle laulu ette. Ülo Mälgand küsis sellepeale, et miks ma ei võiks seda laulda hispaania keeles.
Aga kes tegi selle hispaaniakeelse väga ilusa ja kõlava teksti?
(Dave hakkab naerma, sirutab käed laiali ja teeb kummarduse.) Tegin selle nii, et püüdsin leida originaaliga samakõlalise teksti. (Laulab) See suveöö… Y tù no vez … Et kui keegi kuulab seda hispaania keeles, siis kõlaks see talle samamoodi kui eestikeelne. Nende aastate jooksul, mis olen siin olnud, olen kõige suurem ad komplimendid saanud just selle laulu eest. Ja mis kõige tähtsam – need komplimendid tulid teistelt muusikutelt.
Võib vist öelda, et paljude inimeste jaoks pole jõulud Dave Bentoni jõulukontserdita päris ehtsad. Kes veel võiks olla ühtaegu koduselt ja samas eksootiliselt mõjuv, kui mitte see alati südamlikult naerusilmne mees, kelle jõululaulud räägivad armastusest ja keda saadavad kaunihäälsed neiud Meero Muusiku tütarlasteansamblist.
Piletid on saadaval:
Piletilevis hinnaga 15 eurot,
Kohapeal hinnaga 17 eurot,
Pensionäridele ning lastele vanuses 3-12-eluaastat hinnaga 12.50 eurot
Lapsed kuni kolmanda eluaastani tasuta!
Usutles Mati Palmet / Kuma Pluss