Seni kehtinud teooria, et enamik veest jõudis Maale komeetidega, on saanud tagasilöögi.
Rosetta uuring: komeedid ei toonud Maale vett
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. detsember 2014, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa kosmoseagentuuri Rosetta sondi uuringud komeedil 67P näitasid, et komeedil olev jäises olekus vesi ei ole Maal leiduva veega sarnane, edastab BBC.
Teadlaste sõnul võivad Maa vee põhiallikateks olla seega asteroidid, kuid tuleb teha lisauuringuid jätmaks komeedid lõplikult kõrvale.
Rosetta sond on alates augustist liikunud koos komeedi 67P/Churyumov-Gerasimenkoga ning lasi sinna uurimisroboti Philae.
Hoolimata sellest, et Philae patareid üsna kiiresti tühjaks said, suutis ta koguda komeedilt piisavat teadusmaterjali. «Emalaev» Rosetta analüüsis Philae saadetud infot.
Komeediuuringu eesmärgiks oli saada vastus, kas need primitiivsed kosmilised kehad võisid miljardeid aastaid tagasi vee Maale tuua.
Rosetta Rosina instrument, mis koosneb kahest mass-spektomeetrist, uuris komeedi 67P koostist ning leidis, et komeedid ei pruugi olla need kehad, mis on Maa vee allikaks.
Maal leiduval veel on teatud struktuur, koosnedes enamjaolt vesiniku ja hapniku aatomitest. Väga harva on vesiniku aatomi asemel deuteeriumi aatom.
Šveitsi Berni ülikooli teadlane Kathrin Altwegg selgitas, et Maa ja komeedi vee erinevuse määrab ära vee kergus ja raskus ning vesi on samas koostisega väga pikka aega.
«Kui võrrelda Maal leiduvat vett komeedil leidva veega, siis komeedi vesi on Maal leiduvast veest märgatavalt raskem,» teatas asjatundja.
Ta lisas, et komeedi 67P sarnased komeedid ei saanud seega vett Maale tuua.
Oorti pilves leiduvate komeetide põhjal tehtud varasem uuring näitas, et ka neil on Maal leiduvast veest erineva koostisega vesi.
Seni on teadlastel õnnestunud lähedalt uurida vaid kahte komeeti – 67P ja Hartley 2.
Kui komeedi 67P vesi osutus Maa veest erinevaks, siis Herscheli kosmoseteleskoobi abil tehtud uuring komeedi Hartley 2 vee kohta näitas, et sellel leiduv vesi on Maa veega sarnane.
Samas arvatakse, et Kuiperi vöös leiduvad komeedid ei ole need, mille abil vesi Maale jõudis.
«Meie planeedil leiduv vesi on komeetidel leiduvast veest kas kergem või raskem. Selle tõttu saame Kuiperi vöö komeedid Maa vee allikana välistada,» teatas Altwegg.
Teadlaste arvates tuleks nüüd tähelepanu pöörata asteroididele, kuna need võivad olla meie planeedile veetoojad.
«Komeetide uuringud on andnud infot ka asteroidide kohta. Samuti liiguvad asteroidid Maale lähemal kui komeedid. Üsna suure tõenäosusega kukkusid kunagi noorele Maale asteroidid, mitte komeedid, mille algne asukoht on Neptuni taga,» teatas ekspert.
Euroopa kosmoseagentuuri Rosetta sond jätkab komeet 67P uurimist kogu 2015. aasta.