Jõulutraditsioone kogu maailmast – kakivad kujud ja soolakurk kuusel

Jõulud Foto: SCANPIX

Jõule tähistatakse kogu kristlikus maailmas, kuid erinevates riikides on selle tähistamisel erinevad traditsioonid.

Briti mööblifirma FADS kogus kümne erineva jõulutraditsiooni kohta informatsiooni, edastab iltasanomat.fi.

Kuidas oleks näiteks soolakurk kuuseehtena, WC-potil olijat kujutav jõulukuju või puu ehtimine ämblikuvõrguga?

Hispaania, Itaalias ja Prantsusmaal kuulub jõulude juurde traditsiooniline kakaja kuju. Tegemist on kükkis oleva tegelasega, kelle juures on ka junn.

Need kujud on neis riikides olnud jõulude üheks sümboliks juba 18. sajandist. Ei ole teada, miks need kujud kasutusele võeti.

Neid kujusid kasutatakse samas ka poliitilistel eesmärkidel. Poliitikuid kujutavad kujud on lihtsalt nende üle naermiseks.

Unusta jõulupuu kuld-kard ja võta eeskuju Ukrainast. Seal on traditsiooniks katta jõulupuu ämblike ja ämblikuvõrguga, kuna see toovat head õnne.

Ka Saksamaal leidub kuuseehete seas kummalisusi. Nimelt pannakse seal kuuse külge soolakurke. Vanasti olid need päris soolakurgid, tänapäeval on need ehtekujulised. Laps, kes leiab kuuselt soolakurgi, saab väikese kingi.

Kui Põhja-Euroopas on tavaline jõuluroog seapraad, siis Jaapanis hoopis friteeritud kana. Teada on, et see traditsioon sai alguse 1970. aastate reklaamikampaaniast. Jaapani jõulumagustoidud koosnevad enamjaolt magusast riisist.

Kuna Indias ei kasva kuuski, siis ehitakse seal mango- ja banaanipuid.

Filipiinidel puhastavad lapsed oma kingad ja panevad need aknalauale, et sinna kingitusi toodaks. Legendi kohaselt jagavad lastele kolm hommikumaa tarka komme ja teisi kingitusi.

Rootsis ehitakse jõulupuid ja aknaid õlest väikeste sokkudega. Aastaid tagasi usuti, et kingitusi ei too valge habemega jõuluvana, vaid õlemees.

Norras on jõulude ajal kombeks luudasid peita. Arvatakse, et nõiad liiguvad ringi ja püüavad majadest luudi varastada ning lendavad nendega minema.

Kui Soomes on jõululaual seapraad ja Jaapanis friteeritud kana, siis Gröönimaal nauditakse rooga, mis koosneb algist, mida nimetatakse ka põhja pingviiniks ning hülgest. See valmistatakse mitu kuud enne jõule ja hoitakse jahedas.

Slovakkias valmistatakse jõuludeks leivast, seemnetest ja veest tainas. Pere viskab jõululaupäeval seda elukoha katusele. Mida enam seda katuse külge kinni jääb, seda parem on järgmine aasta.