Oxfordi ülikooli teadlase Nick Bostromi tööks on uurida, kas tehisintellekt võib inimkonnale saatuslikuks saada ning inimesed selle tõttu väljasurevaks liigiks osutuda.
Teadlane: tehisintellekt võib inimkonnale saatuslikuks saada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. detsember 2014, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bostrom ja veel mitmed teadlased on arvamusel, et juba sel sajandil hakatakse valmistama arvuteid ja roboteid, mis on inimesest märksa nutikamad, kirjutab Helsingin Sanomat.
«Kui arvutid on inimesest intelligentsemad ja nutikamad, siis võivad nad mässu tõsta ja inimkonnale sõja kuulutada. «Terminaatori» filmides nähtu ei pruugi vaid ulme olla,» tõdesid teadlased.
Sellele seisukohal on ka maailmakuulus füüsikateoreetik, inglane Stephen Hawking.
Rootsis Helsingborgis 1973. aastal sündinu Nick Bostrom juhatab Oxfordi ülikooli inimkonna tuleviku-uuringute instituuti.
Ta õppis mitmetes Rootsi ülikoolides filosoofiat, füüsikat ja matemaatikat ning sai 2000. aastal London School of Economics filosoofiadoktori kraadi. Pärast seda suundus ta Yale´i ülikooli teadusuuringuid tegema ning nüüd töötab Oxfordis.
Sel aastal valiti ta maailma 15 kõige targema inimese sekka.
Viimastel aastatel on mitmed tippülikoolid asutanud instituute, mis tegelevad tehisintellektist tulenevate ohtudega, kaasa arvatud sellega, kas robotid võivad inimkonna hävitada.
Oxfordi ülikoolis rajati tuleviku-uuringute instituut kümme aastat tagasi ja siis oli seal vaid kolm uurijat. Nüüd on neid ligi 20.
Sellised instituudid on näiteks ka Cambridge´i ülikoolis ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudis.
Lisaks arvutitele ja robotitele peetakse ohuks ka nanotehnikat, mis võib ohustada erinevaid ökosüsteeme.
Uuringute jaoks loodud tapvad viirused võivad laboratooriumitest välja pääseda ning samuti mõjutada elu planeedil Maa.
Bostrom on eelkõige tegelenud siiski tehisintellektist tekkida võiva ohuga.
Septembris ilmus Bostromi raamat «Superintelligence», milles ta käsitleb, kuidas inimesest nutikamat tehisintellekti saaks kontrolli all hoida.
Arvutite intellekt on jõudnud juba sellise tasemeni, et see võimaldab autoga sõita ja leida teatud vähirakke inimesest paremini.
Teadlaste arvates on tehisintellekti edasi arenedes oodata niinimetatud intelligentsusplahvatust, mis võib juhtuda siis kui kunstintelligentsus on ületanud inimintelligentsuse.
Oletatakse, et väga intelligentsed masinad suudavad aina suurema intelligentsusega uue põlvkonna masinaid luua. Lõpuks muutub tehisintelligentsus ülivõimsaks ning võib hakata inimest pidama liigseks, asudes seda liiki hävitama.
Bostromi arvates saab tehisintellekti ohte ennetada kahel viisil.
Esimene oleks tehisintellekti arengu piiramine. Inimintelligentsusega peaaegu samaväärne kunstintelligentsus tuleks hoida arvutivõrkudest eemal ning seda ei tohiks ehitada robotiks, millel oleks käed ja muuda vahendid, mille abil saab mõju avaldada.
Teine viis oleks anda tehisintellektile inimeste heaolu arvesse võtvaid käske. Selliste käskude loomine on keeruline, kuna masin ei suuda nagu inimene eristada käskude taga olevat ja nendega kaasnevat.
Kui tehisintellektile anda näiteks käsk maksimeerida inimeste naudinguid, siis võiks need saata inimesed igavesele narkotripile.
Miks inimkond siis loob masinaid, mis võivad nende saatust ohustada?
Bostromi arvates aitab tehisintelligentsus kaasa teaduse ja majanduse arengule. Näiteks farmaatsiatööstuses saab luua varasemast efektiivsemaid ravimeid ja nende abil saab paljudest haigustest jagu või siis hoida need kontrolli all.
Bostromi sõnul ei karda ta olla tehisintellektist rumalam, vaid küsimus on selles, kas masinad võivad mõjutada inimkonna saatust.
Bostrom maalis ka paradiisliku tulevikupildi, kus inimesed tegelevad neile meeldivate tegevustega ning tehisintellekt teeb kõik raske ja keerulise töö.
Ta rõhutas, et selline tulevik võib siiski ohtlik olla, kuna ühel hetkel võib tekkida «masinate mäss».
Tuntud kosmoloogiaprofessor Martin Rees arvab, et inimkonnal on sel sajandil ellujäämise võimalus 50 protsendi ümber. Rees on rajamas Cambridge`i ülikooli juurde ülemaailmsete katastroofide riske uurivat keskust.
Inimkonna varasemast ajaloost on teada mitmeid looduslikke kataklüsme, mis on hävitanud terveid tsivilisatsioone ja teadmisi.
«Enam ei saa õppida katse ja eksituse meetodil, selleks ei ole lihtsalt aega. Selle tõttu tuleb läbi vaadata meid ohustavate asjade stsenaariumid. Nimelt võib inimesest nutikam tehisintellekt jääda inimkonna kõige viimaseks leiutiseks,» arvas Bostrom.