Saksa paleontoloogid leidsid 2000. aastal 47 miljoni aasta vanuse hobusefossiili, kuid nad ei näinud kohe, et see peidab endas midagi.
Mida varjas endas 47 miljoni aasta vanune hobusefossiil?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. november 2014, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd uuriti Eurohippus messelensis jäänuseid röntgeniga, mis näitas, et emane loom oli tiine, edastab Huffington Post.
Loode oli oma arengu lõppfaasis. Emasloom ja poeg ei surnud sünnitusel, vaid enne seda.
«Looteskelett oli oma originaalasendis nagu ta ema surres jäi. Vaid ta kolju oli kannatada saanud,» selgitas Saksamaa Frankfurdi Seckenbergi uurimisinstituudi teadlane Jens Lorenz Franzen.
Uurimine paljastas lisaks lootele ka platsenta jäänused. Tegemist on teise eelajaloolise loomaga, kellelt platsentat leitud on.
Iidne hobune ei olnud sama suur kui tänapäeva hobused, pigem oli ta suurema koera suurune. Samas oli ta imetaja ning ta sai järglasi samal viisil nagu tänapäeva hobused.
Hobusejäänused avastati Saksamaalt Messeli kaevandusest, mis on fossiiliderikas ala 40 kilomeetri kaugusel Frankfurdist.
Sealt on varem leitud rohkem kui 1000 liigi taimede ja loomade jäänuseid. Need pärinevad eotseenist ajavahemikust 36 – 57 miljonit aastat tagasi.
Teadlaste arvates oli seal kunagi järv, mis muutus vulkaaniliste gaaside tõttu mürgiseks, tappes ümbruskonnas olnud taimed ja loomad, kaasa arvatud iidse hobuse.
Kuna järves ei olnud hapnikku, siis anaeroobsed bakterid hävitasid sinna vajunud organismid, kuid loomade luustik jäi alles.
Teadlased tutvustasid oma leidu 6. novembril Berliinis toimunud paleontoloogide konverentsil.