Tänapäeva sotsiaalelu lühendab uneaega

Magaja Foto: SCANPIX

Soomes tehtud uuring näitas, et tänapäeva inimeste ööuni on paar tundi lühem kui 150 aastat tagasi elanud inimestel.

Uuringu teinud teadlase Timo Partoneni arvates on selle põhjuseks pikad tööpäevad, sotsiaalelu ning aktiivne vaba aja veetmine, kirjutab YLE.

Teadlase sõnul peaks inimesed magamisele rohkem tähelepanu pöörama, sest see mõjutab tervist.

Täiskasvanud peaksid magama 8 – 9 tundi, lapsed aga kuni 12 tundi.

«Tööpäevad võivad olla väga pikad ning vabal ajal püütakse uneaja arvelt tegeleda väga erinevate asjadega. See on hea, et tööpingeid saab meeldivate asjadega maandada, kuid kui uneaeg jääb liiga lühikeseks, hakkab see oma lõivu võtma,» teatas asjatundja.

Ta lisas, et inimesed soovivad osaleda aktiivselt sotsiaalelus.

«Sageli on tegemist sotsiaalse survega ja inimesed ei soovi niiöelda midagi maha magada. See aga võib kahandada uneaega miinimumini. Lisaks võidakse õhtusel ajal tegeleda asjadega, mis takistavad magama jäämist. Selleks võib olla tugev treening, mis teeb erksaks. Organismil kulub aega enne kui maha rahuneb,» selgitas Partonen.

Teadlane soovitab hoida sotsiaalelu ja uneaeg tasakaalus, sest see aitab tervisehäireid ennetada.

Vähene magamine mõjutab kogu organismi ning sageli püüavad magamata olnud uneaega vabal ajal täis magada.

«On täheldatud, et vabad päevad võidakse mõnikord sõna otseses mõttes maha magada, samas argipäeviti magatakse minimaalselt. Mitte kõik ei suuda aga puudu jäänud und nädalalõppudel täis magada ja jääb ikkagi unevõlg,» lausus asjatundja.

Partoneni sõnul peaks iga inimene seadma oma tervise esikohale ning selle tõttu jälgima ka uneaja pikkust.

«Magamine on vajalik väljapuhkamiseks ja värske olemiseks, et päevatoimetustega toime tulla. Ööune pikkus ja kvaliteet muutuvad vastavalt vanusele. Enamikule täiskavanutele on 6 – 9 tundi piisav. Magamisaja pikkus sõltub siiski iga inimese organismi vajadustest,» nentis teadlane.

Ta jätkas, et lapsed vajavad rohkem und kui täiskasvanud, kuid on ka neid lapsi, kes saavad keskmisest vähema magamisajaga hakkama.

«Seitsemeaastased peaksid magama 10,5 tundi, kuid selles vanuses võib uneaeg kõikuda 9,5 – 12 tunni vahel. 13-aastane teismeline vajab aga keskmiselt üheksa tundi und. Kõikumine võib jääda 7,5 – 10,5 tunni vahele,» teatas Partonen.

 Väidetavalt vajavad vanemaealised vähem und, kuid Partonen ei nõustu selle seisukohaga.

«Täiskasvanutel magamisaja harjumused eriti ei muutu. Kui jäädakse pensionile, siis saab ka päevasel ajal magada. Selle tõttu arvatakse, et eakad vajavad vähem und. Tegelikult saavad nad oma tavapärase uneaja kätte, kuid jaotavad seda päeva peale,» selgitas asjatundja.

Timo Partoneni arvates on kasvavate laste jaoks piisav magamine väga tähtis.

«Kui lapsed ja noored kahandavad oma uneaega, siis võivad sellega kaasenda suured probleemid. Eriti puudutab see lapsi, kes on niinimetatud öökullid. Sageli on need lapsed öisel ajal üleval ning päevasel ajal on neil koolis raskusi, kuna on unised. Neil tekib kergemini depressioon ja nende õppeedukus võib langeda,» nentis uneekspert.

Partoneni arvates mõjutab noorte une kvaliteeti isegi see, kui minnakse tavapärasest näiteks viis minutit varem magama.

Asjatundja sõnul peaksid kõik enne voodisse minekut ja voodis olles end lõõgastama. Sundmõtted ja päeval juhtunu ketramine tuleks lõpetada.

«Üks tund enne magama minemist tuleks end maha rahustada. See tagab hea une. Kui aga öisel ajal millegi tõttu ärgatakse,  ei pruugita enam magama jääda. Kui ei und ei tule ka 15 minuti pärast, siis tasuks korraks üles tõusta ning ringi kõndida. Tavaliselt jäädakse siis uuesti uniseks. Jõuga magama sundimine ei anna soovitud tulemust,» lausus ekspert.