Eesti Maaülikooli dotsent: sellist hoora-pede-vabadust ei osanud õudusunenäos ka ette näha!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuntud blogija ja ajakirjanik räägib oma Facebooki lehel uskumatu loo seoses kooseluseaduse ümber käiva tralliga.
Mallukas kirjutab:
Eile juhtis mu kasuisa tähelepanu ühe naisterahva Facebooki kontole. Naine, nimega Merike jagas seal minu homoteemalist postitust. Nonii, eks inimesed ikka jagavad erinevaid asju ja kujutate ette, ma olen isegi sellega juba rahu teinud, et osad inimesed ei jaga asju mitte selle pärast, et neile meeldis ja nad on nõus, vaid selle pärast, et neile ei meeldinud ja ei ole nõus. Merikese puhul oli tegu selle teise leeriga.
Merike ja tema sõbrad sõimasid mind üsna räigete sõnadega sitarattaks, «hoora-pedeks», lastekodukasvandikuks ja joodikute lapseks. Ühtlasi on seal teised temaealised internetikiusamisega kampa löönud ja üks sõber, Maasika Mari, ütleb nii: «See blogija sõitku Taisse, seal on talle sobivad hooramajad, transud keksivad naistekingades ringi, rahvas kõik aidsis ja tervishoiuamet ei nimeta tema hälvet hälbeks.»
Hakkasin siis mina proua kodulehel ringi vaatama ja kae nalja, ta on kõrgharitud Maaülikooli dotsent! Õppejõud! Ja ega ta oma arvamuste väljaütlemisega tagasi hoia. Nopin teilegi ta lehelt ühe pärlikese:
Eesti on HIV leviku osas Euroopas esimene. Siin võib olla umbes 13 500 HIV kandjat, kellest mitu tuhat ei tarvitse oma haigusest teadlikud olla ja levitavad seda edasi. Suur levitajate grupp on homoseksuaalsed mehed. Sellest meie meedia ei kõnele ja koolid vaikivad, mis on tegelikult kuritegu kõigi inimeste suhtes, eriti see, et selle sündroomi levitajatele tahetakse anda seaduslik õigus moodustada perekond, mille eest võitleb rahva enamuse tahte vastu Riigikogu saadikuterühm. Samal ajal toimuvad koolides teematsüklid homofiilsest elust ja selle sobivusest perekonnaks. Viimast saab nimetada propagandaks.
Lisaks vihkab ta venelasi, mustanahalisi, sisserändajaid, loomulikult homosid, blogijaid, homofiile, lastekodulapsi ja vist ka joodikute perest tulnud lapsi.
Mallukas: Kahju, et Merike mu kõnet vastu ei võtnud. Ma tahtsin talt ainult küsida, et miks ta minust nii räägib, miks minust nii arvab? Loodame, et inimesed viitsivad seda postitust jagada, et see ühel hetkel ka Merikeseni jõuaks, et ta saaks siis siit postitusest lugeda mu küsimusi:
Kallis Merike,
Miks sa ütled minu kohta nii halvasti? Miks sa tambid mind mutta selle eest, et ma tahan arusaavat, toleereerivat ja vihavaba ühiskonda? Miks sina kutsud säärast ühiskonda «hoora-pede vabaduseks»? Miks sa sõimad mind homoks, nagu see oleks sõimusõna ja teeks mulle haiget? Su viha ei tee mulle haiget, ausalt. See kurvastab ja hämmastab mind. Miks sa pressid oma tagurlust mulle peale? Miks sa arvad, et lastekodulapsed on kuidagi halvemad? Miks lastekodulapsed peaksid homopooldajad olema? Mille järgi tegid otsuse, et olen lastekodulaps? Ja kui olekski? Kas ma oleks sõimu väärt? Kas ma oleks sõimu väärt, kui mu vanemad oleks joodikud? Kuidas sa suudad olla õppejõuks homodele? Või viskad nad loengust välja?
Su käitumine on kibedust täis, kas sa ise ei näe seda? Kujutan ette, et mõnisada aastat tagasi oleksid sina just üks nendest, kes põlevate tõrvikutega inimesi taga ajas või esimesena suure kivi krahmas, kui surnuks loopimiseks läks. See oli sulle sobiv ühiskond, ma mõistan. Aga see ei ole meie praegune ühiskond.
Kirjutasid kuskil, et kui meie ühiskonnas veel vähem piiritletust hakkab olema, lendad sa esimese lennuga Pandorale. Aga miks sa juba kohe ei lähe? Kas sul ei ole raha? Mul pole täna veel emapalk üle tulnud, aga mingi 30 eurot saan sulle saata küll. Palju lennupilet maksab? Palun mine. Palun jäta meie hoora-pede ühiskond rahule. Meil, hooradel ja pededel, on hea. Me ei ärka iga hommik vihasena, mõeldes, kuidas teisi alavääristada ja maha teha. Kuidas võtta teiste õigusi. Kuidas elada «teistest paremana».
Tead, Merike. Nagu öeldud, mul on ka laps. Ja kui ma kunagi näen sind oma lapse lähedal, siis ma näitan talle sind. Näpuga lausa näitan. Ja ütlen: «Vaata Mari, see on rumal tädi!».
Tervitustega, üks uhke Hoor-Pede!
Muuseas, ma helistasin ka Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Andres Alandile ja uurisin, kas Merikese seisukoht esindab ka Maaülikooli seisukohti. Sain vastuseks, et Maaülikoolil on häbi kuulata enda õppejõust selliseid labasusi ja kindlasti ei toeta Maaülikool tema väljaütlemisi. Andres leidis ka, et haritud inimene võiks oma sõnavõttusid pidada kuskil omas kodus, nelja seina vahel, mitte avalikult oma Facebookis.
Aland nentis ka, et Merikesel on iganenud maailmavaated, mistõttu on sattunud ka eelnevalt oma õpilastega konflikti. Põhjus, miks Merikest ei vallandata, on kerge – pole lihtsalt mitte kedagi asemele võtta… Aland kiitis ka heaks minu idee kirjutada Merikesest oma blogis. «Ehk paneks see inimese mõtlema, sest ülikoolisiseselt tehtud kaebused tema pähe ei mahu,» lausus Aland.
