Arheoloogide arvates avastasid nad Türgist maa-alused kongid, kus kurikuulsat Vallahhia printsi Vlad III ehk Vlad Teivastajat, hüüdnimega Dracula kinni hoiti.
Arheoloogide arvates leidsid nad krahv Dracula vangikongi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. september 2014, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjatundjad leidsid kongid ja salatunnelid Türgi Tokati kindlust uurides, edastab Hurriyet Daily.
Vlad III Dracula (1431 – 1476) oli Valahhia valitseja, kes oma isa tõttu sattus noorukina koos venna Raduga Türgi sultani juurde pantvangi. Valahhia valitseja Vlad Dracul kindlustas poegade abil liitu Türgiga.
Ungarlased tapsid Vladi isa ning ta pöördus 1448 Valahhiasse tagasi, kuid teda sunniti troonist loobuma. Ungarlased panid tema asemel troonile oma nukuvalitseja Vladislav II.
1456 tappis Vlad Dracula Vladislavi ning sai valitsejaks. Ta võimukants oli Dracula linnus, mis asus Argesi jõe ääres.
Tokati kindluse restaureerimine algas 2009. aastal ning nüüdseks on jõutud maa-aluste osadeni.
Paljastunud vangikongid ja tunnel tunduvad kinnitavat Dracula vangisolemise lugu.
«Salakäigud on ümber kindluse. See on väga kõnekas fakt,» sõnas arheoloog İbrahim Çetin.
Çetini sõnul hoiti Deaculat ühes nüüd leitud kongidest.
«Raske on öelda, millises kongis Draculat hoiti, kuid ühes neist hoiti,» teatas ekspert.
Eelmistel väljakaevamistel leiti kindluse põhjaosast 100-meetrine tunnel, mida kasutasid valitseja tütred jõudmaks Rooma impeeriumi aegsetesse termidesse.
Valahhia valitseja Vlad III sai hiljem kuulsaks kui Vlad Teivastaja, kuna ta lasi vaenlased ja sõjavangid teibasse ajada. Juba tema elujala levisid ta kohta jutud, et tegemist on äärmiselt julma valitsejaga.
Valahhia vürstist sai inspiratsiooni ka USA kirjanik Bram Stoker, kes avaldas 1897. aastal romaani «Krahv Dracula».