Soome õpetaja viskas klassist lauad-toolid välja ning tõi asemele diivanid ja vaibad

Õpetaja ja õpilased Foto: SCANPIX

Soome Turku Runosmäe kooli õpetaja Maarit Korhonen  langetas otsuse visata klassiruumist toolid-lauad välja ning nii ta tegigi.

Nende asemele lasi ta tuua pehmed diivanid ja vaibad, kirjutab nyt.fi.

Alg- ja keskastme õpilastele tunde andva õpetaja sõnul aitasid õpilased hea meelega mööblit klassist välja kanda, olles nii innukad nagu kettidest vabanenud orjad.

Klass saigi diivanid, kiiktoolid, kott-toolid ja pehmed vaibad.

Õpilastele meeldib uus õppekeskkond nii, et neil on raske koolist lahkuda.

30 aastat õpetajana töötanud Korhoneni sõnul oli mööbli väljavahetamine alles algus, sest tal on plaanis muuta ka õppekava.

«Maailm on kiires muutumises, kuid õppekava on ikka kivistunud ja vana. Tegelikult kogu koolisüsteem on selline,» selgitas õpetaja.

Soome õpetaja arvates peaks programmist välja jätma need ained, mis ei anna lastele mitte midagi. Nende asemel tuleks õpetada selliseid, millest elus kasu on ja mis lapsi huvitavad.

«Me ei tea veel, millised on tuleviku ametid, seega tuleks lastele õpetada ennekõike loovust, loogilist mõtlemist, meeskonnatööd ja seda, et ennast tuleb pidevalt arendada,» selgitas soomlanna.

Tema arvates õpivad lapsed paremini kui keskkond ei ole koolilik ja spartalik, vaid pigem meenutab kodu.

Korhoneni sõnul on tal mitu korda kannatus katkenud kui ta on lugenud Soome haridusministeeriumi määrusi õppeainete ja tundide andmise kohta.

Ta tõi näite, et kolmanda klassi loodusõpetuse õpiku esimene peatükk käsitleb ilusat aeda.

«Kas tõesti kaheksa-aastasi huvitab, milline on aiakujundus? Kahtlen selles,» lausus õpetaja.

Ta tõi samast õpikust teise näite, milles räägitakse Soome järvedest ning neis sisalduvast huumusest, mis muudab vee pruunikaks.

«Lapsed oskavad vaevu lugeda ja nad peavad veerima järvemudast. Seal oli ka järveökoloogia kohta keeruline kirjeldus. See on täiesti absurdne,» teatas õpetaja.

Korhoneni sõnul õpiksid lapsed rohkem kui neile näidata loodusest pärit lihtsaid asju ning anda selgitusi.

Sama käivat ka ajaloo kohta. Korhoneni arvates ei saa õpikute koostajad aru, mis on sobilik algklassi õpilastele ja mis vanemate klasside õpilastele.

«Algklasside õpilased ei saa aru, et tänapäeva Kreeka ja Vana-Kreeka on kaks erinevat riiki. Nüüdisajal ei kanta Kreekas toogasid. Või siis sumerite kammkeraamika, mis lapsed lihtsalt segadusse ajab,» nentis õpetaja.

Korhineni arvates peaks lastele esmalt õpetama oma kodukoha ajalugu ja alles edaspidi teiste riikide ajalugu.

Korhonen sai loa klassiruumi ja õpetamist muuta pärast pikka kemplemist haridusministeeriumiga.

Ta loobus ka kirjalikest kontrolltöödest. Selle asemel on diskussioonid ja ühised arutlused.

Korhoneni sõnul järgib ta mõnevõrra riiklikku õppekava, kuid ta ei hoia sellest kramplikult kinni.