Pohmelli tekkimine võib osaliselt olla geneetiline

Teadlased uurisid katses osalenud kaksikute geene ning küsitlesid nende alkoholitabimise harjumuste ning pohmelli tekkimise kohta, edastab Live Science.

Tulemused näitasid, et geneetika mängis naiste puhul 45 protsendil ja meeste puhul 40 protsendil pohmelli tekkimise juhtudel rolli.

Teiste sõnadega, geenid mõjutavad pohmelli teket üsna laias ulatuses.

Teadlased selgitasid, et lisaks geenidele mõjutavad pohmelli tekkimist ka see kui kiiresti alkoholi juuakse, kas alkoholi tarbimise ajal ta süüakse midagi ning kui suur on alkoholitaluvus.

Uuring näitas ka seda, et inimestel, kellel on pohmelli tekkimise eelsoodumus joovad sagedamini end purju kui need, kellel ei teki tavaliselt pohmelli.

«Geenid, mis määravad ära pohmelli eelsoodumuse, võivad viidata kui sageli keegi end purju juua võib. Teadaolev informatsioon võib aidata tulevikus võidelda alkoholisõltuvusega,» selgitas psühholoog Wendy Slutske.

Inimestel, kellel tekib pohmell kergelt, on suurem risk alkoholismi tekkeks.

Uuringus osales 4000 keskealist kaksikutest austraallast. Lisaks geeniuuringule vastasid nad alkoholi tarbimise ja pohmelliga seotud küsimustele.

Neilt küsiti kui mitu korda nad olid viimase aasta jooksul purju jäänud, kui sageli neil tekkis pohmell ning mitme päeva jooksul viimasel aastal tundsid nad end pärast alkoholi tarbimist haigena.

Identsete kaksikute uuring kinnitas, et geenid mängivad alkoholi mõjul ja pohmelli tekkel rolli.

«Geneetiliselt sarnased kaksikutel oli alkoholi mõju sarnane. Nende seas oli märkimisväärselt palju neid, kes olid pohmelli tekke suhtes tundlikumad,» selgitasid uurijad.

Nad lisasid, et iga inimese alkoholitaluvus on erinev ning samuti see, kas tekib pohmell või mitte.

«Paljud püüavad oma sõpradega samaväärse koguse alkoholi tarbida tunnetamata, mida ütleb nende keha. Neil võib samas tekkida pohmell kergemalt,» selgitati.

Uurijad rõhutasid, et nende uuring ei ole täiuslik, kuna küsitluses antud vastused ei pruukinud olla täpsed.