Seitse fakti magamise ja une kohta

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kvaliteetne ööuni sõltub paljudest teguritest.
Kvaliteetne ööuni sõltub paljudest teguritest. Foto: SCANPIX

Piisav öine uni tagab hea vaimse ja füüsilise tervise. Uni on tsükliline, sügavama ja pinnapealsema une tsüklid vahelduvad.

Magamise ajal toimuvad organismis mitmesugused protsessid, mis aitavad puhkamisele kaasa.

Väljaanne Good Housekeeping tõi ära seitse fakti magamise ja une kohta

Uni on tsükliline – inimene võib tunda, et magab koge aeg sügavalt. Tegelikult koosneb uni erineva pikkusega faasidest.

Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni.

Enamik uneajast ehk  kuni 80 protsenti on rahulik uni, ülejäänu aga REM uni.

Rahulikul unel on viis astet, millest igaüks on erineva pikkusega.

REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus.

Kehatemperatuur kõigub – REM une ajal võib kehatemperatuur langeda, sest tavapärane temperatuuri reguleerimine puudub. Kuna REM uni kestab tavaliselt vaid 20 minutit, siis ei ole kehatemperatuuri kõikumine väga suur.

Ebamugavad olud ei lase magada – kui magaja tunneb hirmu või magamistuba on liiga külm ei teki REM uni nii kiiresti kui tavaliselt. Samuti võib see une faas jääda liiga lühikeseks. Keha reageerib REM une lühendamisega ebamugavustele. REM uni on kõige sügavam uni ning just siis puhatakse kõige paremini.

Alkohol mõjutab une kvaliteeti – alkohol võib aidata magama jääda, kuid kahjustab une kvaliteeti. See on näha selles, et alkoholitarbinuna nähtud uned on rahutumad, kuid samas jäävad paremini meelde. Samuti ärgatakse alkoholi tarbinuna kergemini unest üles.

Ravimid mõjutavad und – osa allergiaravimeid võivad mõjutada REM une faasi pikkust. Samuti depressiooniravimid. Uuringud on näidanud, et beetablokaatorid ja Parkinsoni tõveks kasutatavad ravimid mõjutavad samuti unefaase ning võivad õudusunenägusid esile kutsuda.

Emaüsas olevad looted magavad samuti – emaüsas olevad looted on enamiku ajast REM unes. Teadlaste sõnul aitab see kaasa aju arengule. Imikute unest 50 protsenti  ja väikelaste unest 25 protsenti on REM uni. Vaneamealistel on REM und vaid 15 protsendi ulatuses magamise ajast.

Veeloomade magamine – delfiinid ja vaalad ei näe REM und. Hülged näevad REM und, kuid vaid maal, mitte vees magades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles