Šveitsis Zürichis asuva panga seifis arvatakse olevat kirjanik Franz Kafka käsikirju ja joonistusi.
Šveitsi pank kavatseb Kafka käsikirjad avalikustada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. juuli 2010, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pank kavatseb need dokumendid peatselt avalikkuse ette tuua, kirjutab BBC.
Selle tingis pikaks veninud kohtulahing teemal, kellele Kafka looming kuulub.
Iisraelis elava kahe õe kinnitusel pärisid nad need dokumendid oma emalt, Iisraeli riigi sõnul kuuluvad need riigi kultuuripärandi hulka.
Kirjandusarhiivide esindajate arvates peaks kuulsa kirjaniku peidetud pärandi avalikustama.
Franz Kafkat peetakse 20. sajandi üheks andekamaks, kuid samas müstilisemaks kirjanikuks.
Kafka suri 1924. aastal 40-aastasena tuberkuloosi. Kui kirjaniku viimane soov oleks täidetud, siis ei oleks iialgi jõudnud lugejateni ta teosed «Protsess» ja «Loss».
Kafka palus oma sõbral ja kolleegil Max Brodil pärast ta surma käsikirjad põletada. Brod ei teinud seda, vaid avaldas surnud sõbra loomingu. Osa käsikirjadest jõudis Iisraeli ning Brodi sekretäri Esther Hoffe kätte, kes need oma tütardele pärandas.
Kafka käsikirju leidub peale Zürichi ka Tel Avivi pangas.
Kohtuvaidlus Kafka käsikirjade ümber sai alguse sellest, et Hoffe tütred püüdsid käsikirju müüa.
Asjasse sekkus Iisraeli riik, öeldes, et kuna Kafka oli juut, siis tema looming on riigi omand.
Nüüd käskis kohus avada Šveitsis Zürichis asuva panga seifi Kafka spetsialistile, kes teeb selle sisu kindlaks.
Samuti on üks Saksamaal asuv kirjandusarhiiv teinud pakkumise need käsikirjad ükskõik millise hinna eest ära osta.