Joobes olekus ei kaotata tegevuse üle kontrolli, vaid muututakse hoolimatuks

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joobes olekus ei kaotata tegevuse üle kontrolli, vaid muututakse hoolimatuks
Joobes olekus ei kaotata tegevuse üle kontrolli, vaid muututakse hoolimatuks Foto: SCANPIX

USAs Missouri ülikoolis tehtud uuring paljastas, et alkoholijoobes olles ei kaotata kontrolli tegevuse üle, küll aga muututakse hoolimatuks tagajärgede suhtes.

Tihtipeale saadetakse joobes olekus sõnumeid ja tehakse telefonikõnesid, mida hiljem kahetsetakse, edastab Daily Mail.

Teadlased palusid vabatahtlikel katsealustel juua enne tähelepanu nõudvat arvutitesti alkoholi. Kahele kontrollgrupile alkoholi ei antud.

Uuring näitas, et alkoholi joonud said tegevusega hästi hakkama, kuid samas olid tulemuste suhtes hoolimatud.

«Katse näitas, et joobes olekus ei kaotata keha ega tegevuse üle kontrolli. Alkohol muudab tulemuste suhtes hoolimatuks. Ei tunta kahetsust ega häbi,» selgitasid uurijad.

Teadlased eesotsas Bruce Bartholowga jagasid 67 katsealust kolme gruppi.

Esimene grupp koosnes 22 liikmest, 11 mehest ja 11 naisest. Neile anti karastusjooki. Teise grupi suurus ning nais- ja meesliikmete arv oli sama ning nemad said platseebojooki. Kolmas grupp koosnes 12 mehest ja 11 naisest ning nemad said viina toonikuga.

Kolme grupi liikmetel tuli siis täita tähelepanu ja täpsust nõudev test. Esmalt tuli tähele panna, kas näidatava isiku näovärv oli valge või tume ning kas pildil oli relv või tangid.

Teadlased panid tähele, et kui platseebokatsealune tegi vea, siis järgmine kord ta viivitas vastusega nagu lootes, et ta uuesti viga ei teeks.

Kõigis kolme katsealuste grupis tuli vigade tegemist ette, kuid alkoholi saanud hoolisid neist kõige vähem.

Teadlaste sõnul oli nende eesmärgiks näidata, et alkohol mõjutab suhtumist.

«Soovitasime katsealustel vastata nii kiiresti kui võimalik. On tavaline, et kui tehakse viga, siis järgmisel korral vastatatakse aeglasemalt enne seda nagu julgust kogudes. See kehtis vaid platseebot saanute kohta, alkoholi saanud ei viivitanud vastamisega,» teatas Bartholow.

Alkoholi tarbimisele on nii poolt kui vastu argumente. Osade teadlaste puhul aitab alkoholi mõõdukas tarbimine ära hoida südamehaigusi. Osa teadlasi on veendunud, et isegi väike kogus alkoholi võib tervisele kahjulik olla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles