The Economist: kuidas internet on muutnud prostituute ja prostitutsooni

Kuidas internet on muutnud prostituute ja prostitutsooni Foto: SCANPIX

Majandusväljaanne The Economist analüüsis12 riigi 84 linnas tegutseva 190 000 prostituudi profiili erinevatel seksiteenuseid pakkuvatel lehekülgedel.

Ilmnes, et seksitöötajate profiil ei ole mustvalge, vaid seal on naisi seinast seina – prostituutidest orjadest kuni kõrgklassi eskorti pakkuvate haritud naisteni.

Intervjueeritud 26-aastane Lily (nimi muudetud) hakkas prostituudina tööle vabast tahtest.

Lily sõnas ajakirjanikule, et hakkas prostituudina tööle, kuna see amet tundus talle ahvatlev. Lisaks meeldis talle see, et tal on üsna palju vaba aega ja et prostituudid teenivad üsna palju.

Lily alustas oma karjääri webikaamera ees poseerides. Ta sai kiiresti aru, et saab neti kaudu valida talle sobivad kliendid.

Naise arvates on internet oma teenuse pakkumise allikana väga sobiv, samuti saab kontrollida klientide tausta.

Interneti abil on ta saanud vajaliku info ning ära hoidnud suhted nende klientidega, kes oleks võinud vägivaldseks osutuda.

«Paljud erinevate ametite töötajad peavad igapäevaselt puutuma kokku vägivallaga, kaasa arvatud seksitöötajad. Arvan, et meedia on üsna palju mõjutanud seda, miks vägivalda talutakse. Tegemist on juurdunud stereotüüpidega. Inimesed, kes ründavad ja tahavad ära kasutada, ei mõista et tegemist on kuriteoga,» tõdes naine.

Lily kinnitusel on ta klientidelt saanud ähvardusi ta paljastada.

«Võtan kliente kodus vastu. Mõnikord on klient osutunud vägivaldseks ja ma olen ta välja visanud. Just need kliendid on öelnud, et ma ei saa politseile sellest teatad, kuna prostitsioon on illegaalne,» selgitas naine.

Näiteks Rootsis kriminaliseeriti seksi ostmine 1999. aastal. Seadusemuudatus tähendas seda, et naistelt seksi ostmine on vägivallaakt.

Lily arvates kahjustab seksi ostmise kriminaliseerimine seksitöötajate julgeolekut, kuna siis lähevad paljud prostituudid niiöelda maa alla ning nad jäävad ilma senisest sotsiaalsest kaitsest.

The Economisti uuring näitas, et internet ja digitaalne maailm võimaldab kliendil tellida prostituute mobiiltelefoni äppi ehk rakenduse abil. Rakendus näitab ära vastavas piirkonnas olevad seksitöötajad koos nende piltide ja teenuse hindadega. Selline äpp on kasutusel näiteks Berliinis. Saksamaal on prostitutsioon ja selle reklaamimine seaduslik.

Kui prostitsioon on ebaseaduslik, siis kasutavad prostituudid interneti, leidmaks kliente. Internetis on võimalik enne tegelikku kohtumist leppida kokku soovides ja tasus.

Internett ja äpid võimaldavad teha teenuse nii kliendi kui prostituudi jaoks meeldivaks. Seksiteenuse pakkujaks hakkamine on tänu internetisuhtlusele lihtsam. Internet annab prostituutidele kindlust, kuna seksitöötajad saavad interneti abil üksteist ohtlike klientide eest hoiatada. Seksitöötajad saab interneti abil kontrollida võimaliku kliendi tausta.

Tänavaprostituudid jäävad sageli politseile, tervishoiuametnikele ja sotsiaaltöötajatele silma. Tänavaprostituutide positsioon on bordellides või kodus töötavate ja internetti kasutavate prostituutidega võrreldes halvem.

Jõukates riikides nagu USA  on tänavaprostituute 10- 20 protsenti.

Seksitöölised kasutavad aina enam internetti ning seal on ka kõik neile vajalik informatsioon. Seksitöötajate elu uurinud ajakirjanike sõnul on tänapäeva prostituudi töö sarnane ükskõik, millise teenindaja tööga.

Internet võimaldab klientidel niiöelda lapata läbi prostituutide katalooge. Seksitöötajad on oma fotode juures ära toonud ea, rindade suuruse, rõivasuuruse, etnilise tausta, seksuaalsed eelistused ning asukoha.

190 000 prostituudi uuring näitas seda, et 2007 – 2008 majanduslangus mõjutas ka nende sissetulekuid.