Luc Besson’i «Lucy»: millised ülivõimed peituvad inimaju kasutamata potentsiaalis?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

15. augustil esilinastub Eesti kinodes märulimeister Luc Bessoni järjekordne saavutus, action-thriller «Lucy», mille peaosas on Scarlett Johansson.

«Lucy» režissöör ja stsenarist Besson oli aastaid mõtisklenud teemal, et kui inimene kasutab oma tegelikust ajupotentsiaalist kaduvväikest osa, siis millised võimed võiksid tavainimesel olla rakendades kogu selle potentsiaali.

Besson pidas filmi valmimise käigus aru ka maailma juhtivate neuroloogidega, kes kinnitasid, et teatud piirini on Besson’i fantaasiarohkel käsitlusel teoreetiline tõepõhi all.

Filmis satub Taiwanis elav tudeng Lucy (Johansson) narkomuula rolli. Tavalise «valge kraami» asemel on laadungiks aga ülisalajane eksperimentaalaine, mis suudab käivitada ajus funktsioonid, mida inimestel tavaliselt ei ole.

Õnnetuseks hakkab ainet Lucy kehasse lekkima ning lihtsast tudengineiust saab üliinimene ja narkokurjategijatele ohtlik vaenlane.

Teadmatuse küüsis vaevleva ja üha uusi võimeid omandava Lucy abiliseks saab inimaju uurimisele oma elu pühendanud teadlane, professor Samuel Norman, keda kehastab vanameister Morgan Freeman.

Bessoni filmograafiasse kuuluvad sellised klassikaks saanud linateosed nagu  «Naine nimega Nikita» (1990), «Léon» (1994), «Viies element» (1997) ning veel eelmisel aastal meie kinopublikut naerutanud action-komöödia «Perekond».

«Lucy» on kinodes alates 15. augustist. Filmi pikkus on 1 tund ja 29 minutit.

Uue linateose toob vaatajateni levitaja VaataFilmi, mille viimase aasta populaarsemad filmid olnud «Noa laev», «Paras pähkel», «Transformerid: väljasuremine» ja «Herakles».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles