Tulevikus on unenägusid võimalik vaadata uuesti nagu videot?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevikus on unenägusid võimalik vaadata uuesti nagu videot?
Tulevikus on unenägusid võimalik vaadata uuesti nagu videot? Foto: SCANPIX

Soome teadlase Jyrki Kasvi arvates võime juba kümne aasta pärast vaadata öösel nähtud unenägudest salvestisi.

Kasvi sõnul on tehnika areng nii kiire, et praegused kümneaastased võivad 20. eluaastates kasutada sellist tehnikat, mida praegu võimatuks peetakse või ette kujutada ei osata, kirjutab YLE.

«Kümme aastat on üsna pikk aeg, kuid tehnika areneb väga kiiresti. Kindel on see, et inimene kasutab aina enam tehnikat ning sõltub sellest,» teatas Kasvi.

Ta lisas, et kümne aasta pärast võidakse meedias ja valitsuses arutada, kas inimene võib ikka autot juhtida või peaks seda tema asemel tegema robot või arvutiprogramm.

Kasvi arvates on tulevikus ka palju meditsiinilisi abivahendeid, mis aitavad eakaid hooldada. Need kontrollivad inimeste üldist tervislikku seisundit ning teatavad muutustest kohe lähedastele või hooldajatele.

Uus tehnika ei jäta mõjutamata ka meelelahutust ja sportimist.

«Kümne aastapärast on tänapäevased pulsikellad täiesti vananenud. Siis on meil kas sõrmus või käevõru, mis kogu meie elutegevust jälgib ning sellest kas nutitelefonile või arvutisse teada annab,» lisas teadlane.

Soomlase arvates on kümne aasta pärast tehnika juba nii kaugele arenenud, et magamise ajal nähtavaid unenägusid saab salvestada nagu videot ning neid hiljem uuesti vaadata. Kasvõi enda teadvuse ja alateadvuse analüüsimiseks.

«Võimalik, et siis saab trendiks öelda näiteks kolleegidele, et nägin öösel naljakat und ning kas nad tahavad sellest salvestist vaadata,» jätkas professor.

Kasvi arvates ei ole sellised ideed liiga utoopilised, kuna teadlased on viimasel ajal teinud üsna palju huvitavaid katseid.

«Üks huvitavamaid katseid oli, milles salvestati inimese poolt vaadatud video tema nägemiskeskuse kaudu. Video kvaliteet ei olnud hea, kuid kümne aasta pärast võib olla üsna tõenäoline, et saab oma unenägusid sõpradele näidata,» arvas Kasvi.

Soomlase arvates mõjutab tulevikutehnika ka turismi.

«Üsna tõenäoliselt on tulevikus nii palju tehnikat ja tehnilisi võimalusi, et inimesed vajavad sellest aegajalt puhkust. Tuleviku turismiäri võib keerelda selle ümber, kuidas inimestele pakkuda tehnikast vabasid puhkamisvõimalusi. Olen veendunud, et see on tulevikuäri,» selgitas teadlane oma nägemust.

Täielik tehnikavaba elu ei pruugi tulevikus enam võimalik olla.

«Tehnikavabadus oleks nagu amputeeriksid endalt mõne jäseme. Me oleme siis küborgid, masina ja inimese segu. Tehnika on osa meist ja meie tehnikast. Me ei ela siis enam kommunikatsiooniühiskonnas, vaid teadusühiskonnas,» leiab Kasvi.

Tulevikus võivad olla ka niiöelda isesõitvad autod. Siis mõeldakse õudusega tagasi ajale, kui inimesed ise autosid juhtisid ning liiklusõnnetusi tekitasid.

«On täiesti võimalik, et niiöelda kunstaju juhib inimese asemel autot. Kümne aasta pärast ei kujutata enam ette, et inimene iseseisvalt autot juhiks. Olen veendunud, et siis arutatakse, kas nii ebakindel olend nagu inimene ikka võib kiirteel ise autot juhtida,» muigas Kasvi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles