Venemaal Siberis Jamali poolsaarel leiti paar nädalat tagasi massiivne 80-meetrise läbimõõduga auk, mille tekkepäritolu on seni teadmata.
Siberis avastati veel müstilisi auke
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. juuli 2014, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bovanenkos asuvalt põllumaalt leidsid selle augu naftafirma töötajad, kui nad sellest helikopteriga üle lendasid, edastab The Siberian Times.
Teadlased uurisid auku, kuid selle tekkepõhjuste jälile ei ole veel jõutud.
Siberi meedia teatas nüüd veel kahe samalaadse augu leidmisest.
Esimene neist asub Tazi piirkonnas Antipajuta küla lähedal. Sella augu diameeter on 15 meetrit.
«Lendasin piirkonnast üle 19. juulil olles kontrollimas naftatorustikku. Siis märkasin auku. Tundus, et selle tekke taga võib olla maa-alune plahvatus,» lausus kohlik duumasaadik Mihhail Lapsui.
Kohalike elanike arvates tekkis see auk 2013. aasta septembris. Selle tekkepõhjusena on välja pakutud erinevaid teooriaid.
Venemaa krüosfääri uurimisinstituudi teadlane Marina Leibman edastas leheküljel ura.ru: «Oln kuulnud Jamalis Tazis tekkinud teisest august ja näinud fotot. Selliseid moodustisi tuleb uurida, leidmaks viisi, kuidas nende teket ennetada. Iga selline uus auk annab suuremad uurimisvõimalused».
Teine nüüd leitud auk asub Taimõri poolsaarel Krasnojarski piirkonnas. Selle augu avastasid põhjapõdrakasvatajad, kes äärepealt oleks sellesse kukkunud.
Nad tegid sellest fotod, mis saadeti Norilski Taimõri loodusuurijate klubile.
Taimõri augu diameeter on üle nelja meetri ning sügavus 60 – 100 meetrit.
Siberi müstiliste aukude kohta on liikvel mitmeid kosmoseteooriaid alates meteoriitidest kuni tulnukateni.
Venemaa Arktika uurimise keskus pakkus pärast esimese augu leidmist selgituseks, et see tekkis kliimamuutusest tingituna maagaasi kuumenemise tagajärjel.
Teooria kohaselt segunes maagaaspinnases vee ja soolaga ning tekkis plahvatus, mis oma olemuselt meenutas šampanja pudelilt korgi lendamist.
Teadlaste sõnul tuleb neid auke lähemalt uurida, et jõuda saladuse jälile. Seni ei ole geoloogid, ökoloogid ega ajaloolased müstiliste aukude tekke suhtes kokkuleppele jõudnud.
«See ei ole inimkäte tehtud, kuid samas ei saa seda täielikult liigitada ka loodusliku tekke alla,» nenditi.