Hiidsisalikel lihtsalt ei vedanud?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiidsisalikel oli lihtsalt halb õnn?
Hiidsisalikel oli lihtsalt halb õnn? Foto: SCANPIX

Šotimaa Edinburghi ülikooli uuring näitas, et hiidsisalikud surid välja Maad  tabanud asteroidide tõttu siis, kui nad olid kõige haavatavamad.

Teadlase Steve Brusatte`i sõnul oli ookeanide veetase tõusnud ning toimusid pidevad vulkaanipursked, edastab BBC.

Brusatte lisas, et kui asteroidid oleks Maad tabanud paar miljonit aastat varem või hiljem, oleks hiidsisalikud ellu jäänud.

«Arvan, et hiidsisalikel lihtsalt ei vedanud. Nende eluajal toimus rida looduskatastroofe. Ei saa välistada, et kui hiidsisalikud oleks ellu jäänud, siis oleks nad edasi arenenud ja neil oleks võinud isegi mõistus tekkida,» jätkas teadlane.

Hiidsisalike hukku uurisid 11 maailma tuntuimat eksperti Suurbritanniast, USAst ja Kanadast.

Hiidsisalikud hakkasid välja surema 66 miljonit aastat tagasi.

On leitud tõendeid, et osa hiidsisalikuliike suri välja peaaegu kohe pärast asteroidi Maale kukkumist.

Teadlasi on juba ammu huvitanud küsimus, kas hiidsisalikud oleks ka siis välja surnud, kui asteroid ei oleks Maad tabanud.

Teadlased jõudsid järeldusele, et osa praeguse Põhja-Ameerika taimetoidulisi hiidsisalikke suri välja juba enne asteroidi saabumist.

Eksperdid lisasid, et Maal varem alguse saanud looduskatastroofid tegid hiidsisalikud haavatavaks ning asteroidi kukkumine oli nii-öelda viimaseks piisaks.

Brusatte on veendunud, et kui asteroid oleks Maad tabanud mõni miljon aastat varem enne seda, kui Maal käivitusid drastilised keskkonnamuutused või siis paar miljonit aastat hiljem, kui hiidsisalikud oleks looduskatastroofidest taastunud, oleks need loomad siiani elus.

«Viis miljon aastat enne katastroofi olid hiidsisalikud tugevamad, kuna neil oli stabiilne keskkond ja süüa piisavalt ning selle tõttu ei oleks neid asteroid nii palju mõjutanud kui hiljem mõjutas,» lausus teadlane.

Ta lisas, et kui neil oleks olnud paar miljonit aastat aega pärast looduskatastroofe taastuda, ei oleks asteroidi saabumine neid nii palju mõjutanud. Hiidsisalikud elasid 16 miljonit aastat, nende populatsioonis oli ka tagasilangusi, kuid nad taastusid alati.

«Samas oli hiidsisalike väljasuremine see, mis andis võimaluse imetajate esilekerkimiseks ja domineerivaks saamiseks,» teatas uurija.

Brusatte on veendunud, et kui asteroid ei oleks Maad tabanud siis, kui tabas, oleksid hiidsisalikud Maal ikka domineeriv liik.

«Kui ei oleks olnud imetajate dominantseks saamist, siis ei oleks ka inimesi ning me ei arutaks praegu sellel teemal,» jätkas teadlane.

Teadlased tõstatasid ka küsimuse, kuhu oleks hiidsisalikud võinud areneda.

«Kas nende areng oleks olnud samasugune nagu imetajatel? Saades lõpuks ka sellise mõtleva ja intelligentse liigi, mis oleks sarnanenud inimesega. Võimalik, et sellel teemal oleks võinud  arutada hoopis kaks nutikat hiidsisalikku,» jätkas Brusatte.

Ta lisas, et evolutsiooni teed on olnud üsna kummalised ning kunagi ei saa öelda, et asi ei oleks võinud minna teisiti.

«Ei saa välistada, et hiidsisalikel oleks arengu käigus aju suurenenud, tekkinud mõtlemine ja intelligentsus. Tegelikult oli hiidsisalikel halb õnn, et asteroid tabas Maad just siis, kui tabas,» selgitas teadlane.

Teiste teadlaste arvates ei oleks hiidsisalikud siiski väga nutikaks arenenud. Oleks tekkinud teisi liike, kes oleks olnud targad ning õppinud tööriistu valmistama ja kasutama.

«Just sellise neist intelligentsema liigi esilekerkimine oleks neile saatuslikuks saanud,» arvati.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles