USA kosmoseagentuuri NASA teadlaste sõnul oli Maa aasta tagasi ohus, kuna meie planeeti oleks võinud tabada võimas päikesetorm.
NASA: aasta tagasi oleks Maad võinud tabada võimas päikesetorm
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. juuli 2014, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NASA raportis seisab, et 23. juulil 2013 liikus laetud osakeste voog ehk päikesetuul Maa suunas ning oleks võinud planeedi magnetväljas häireid tekitada, edastab new.com.au.
Tegemist oli 150 aasta võimsaima päikesetormiga.
«Kui see oleks Maa magnetvälja tabanud, tegeleksime seni selle tagajärgedega,» sõnas Colorado ülikooli teadlane Daniel Baker.
Ta lisas, et me pääsesime võimalikust katastroofist napilt.
«Uuringud näitasid, et Maal ja selle elusolenditel vedas, et päikesetorm just siis toimus. Päikeseplekkide ala oli selleks ajaks Päikesel teises kohas ning Maa suunas liikunud voog vähem ohtlik. Kui päikeseplahvatus oleks toimunud varem, oleks sel olnud karmid tagajärjed,» selgitas Baker.
Tegemist oli väga võimsa laetud osakeste vooga, mis oleks tekitanud laiaulatuslikke voolukatkestus ning elektroonikaseadmete häireid.
«Inimesed ei oleks saanud enam isegi WC-d kasutada, kuna linnades saadakse vett elektripumpade abil. Juba kümme minutit ilma elektri, interneti ja muu kommunikatsioonita oleks meid niiöelda keskaega tagasi viinud,» jätkas teadlane.
Oleks tekkinud kaos, mis oleks kaasa toonud massihüsteeria, sotsiaal-ja majandusprobleemid ning haigused.
Füüsik Peter Riley arvutas kui suure tõenäosusega veel lähiajal selliseid päikesepurskeid ette tulla võib.
Järgneva 10 aasta jooksul on võimsa päikesetormi Maani jõudmise võimalus 12 protsenti.
«Olin üllatunud, et see tõenäosusprotsent nii kõrge on,» lausus füüsik.
Teadlase sõnul oli Maad ohustada võinud päikesetormi puhul tegemist kahe päikesepurskega, mis toimusid kümneminutilise vaheajaga.
Neli päeva varem leidis aset veel üks päikesepurse, mis niiöelda puhastas steed kahele järjestikusele päikesepurskele ja neist lähtunud laetud osakeste voole.
Päikese aktiivsust näitavad niinimetatud päikeseplekid, mis on Päikese pinnal olevad tumedamad jahedamad alad. Need tekivad kui ioniseeritud plasma või gaas magnetvälja lõksu jääb.
Päikese aktiivsus oli 2007 – 2009 madal, kuid 2011. aastast on Päikese aktiivsus kasvanud ning päikesepursete arv on suurenenud.
Päikeselaikude arvukus on tipus iga 11 aasta tagant.