Väljapoolt paistab Põhja-Koreas asuv Kijon-dong (korea keeles Rahuküla) nagu tavaline linn, kus on koolid, haigla ja elumajad.
Põhja-Koreal on reklaamilik propagandalinn
Kuid tegemist ei ole siiski tavalise linnaga, edastab news.com.au.
Linn asub Põhja- ja Lõuna-Korea vahel demilitariseeritud tsoonis ning tegemist on niinimetatud propagandalinnaga, mille abil püütakse ära hoida põhjakorealaste põgenemist Lõuna-Koreasse.
Propagandalinn asub nelja kilomeetri laiuses demilitariseeritud tsoonis, mis rajati pärast Korea sõja relvarahu sõlmimist 1953. aastal. Kahe Korea vahel ei ole rahulepingut seni allkirjastatud.
Linnas elab umbes 200 inimest, kes püüavad jätta mulje, et tegemist on majanduslikult eduka ja õitsva linnaga.
Lõuna-Korea vaatlejate sõnul on tegemist võltslinnaga, mis võtab põhjakorealastelt võimaluse põgeneda inimväärsema elu suunas.
Kijon-dongi puhul olevat tegemist linnaga, mis koosneb vaid betoonkarpidest, millel ei ole aknaid. Elekter on automaattaimeriga. Linnas liikuvad inimesed on võltspildi eest hoolitsevad asjatundjad.
Kahe Kore vaheline vägikaikavedu on käinud alates Korea sõja lõpust.
1980. aastatel rajas Lõuna-Korea oma piirilinna Daeseongi 98-meetrise lipuvarda, viidates sellega, kumb riikidest võimsam on. Üsna kiiresti kerkis Põhja-Korea piirile 160 meetrine lipuvarras, mis oli siis maailma kõige kõrgem.
Kuni 2004. aastani edastasid Põhja-Korea valjuhääldid Lõuna-Koreasse propagandatekste, milles öeldi, et lõunakorealastel oleks Põhja-Koreas parem elu.
Kui see samm ei toonud lõunakorealaste massilist immigratsiooni Põhja-Koreasse, hakati valjuhääldist laskma 20 tundi ööpäevas läänevastast retoorikat, kommunistlikke oopereid ja patriootlikku marsimuusikat.
2004. aastal sõlmisid mõlemad Koread lepingu sellise propaganda lõpetamiseks.
Põhja-Korea linna ümber on põllud ja ühisfarmid, mis Põhja-Korea väitel ongi need, mitte propaganda.
Lõuna-Korea arvates on Põhja-Korea oma propaganda ja silmamoondamistrikkidega liiga kaugele läinud.