/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
Pühapäeval, 11. juulil avatakseuUue kunsti muuseumis XXIV Pärnu filmifestival. Nädala jagu päevi kestva tänavuse Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali tulipunktis on inimese saatus.
Nii ETVs kui Pärnu ekraanidel võistlevad filmid püstitatavad küsimuse, kuivõrd on inimene ise oma saatuse peremees ning millisel määral juhivad tema eluteed nn kõrgemad jõud, olgu nendeks kogukond, riik või vanajumal ise.
Festivali pühapäeva õhtul kell üheksa algaval avatseremoonial annab riigikogu esimees akadeemik Ene Ergma soome elavale filmiklassikule Pirjo Honkasalole üle festivali suure auhinna filmi eest „Melanhoolia kolm ruumi“, mis kujutab vene ja tšetšeeni sõdurpoiste kurba saatust.
Kel film veel nägemata, saab „Melanhoolia kolme ruumi“ vaadata keskraamatukogus esmaspäeva, 12. juuli õhtul kell kuus, samas jagab autor muljeid tööst Venemaal.
Honkasalo filmi ja jutu järel linastub kogus mulluse festivali võitja Joshua Weinsteini teos „Lennates ühe mootoriga“, millele järgneb vestlusring USAst kohale lennanud Weinsteiniga.
Honkasalo juurde naastes olgu meenutatud, et vastavalt festivali reglemendile saab laureaat, kes auhindade väljakuulutamise ajal Pärnus ei viibi, oma preemia kätte järgmisel festivalil - kaunis Lääne-Eesti kirjadega tekk on Pirjo Honkasalot Pärnus oodanud juba 2005. aastast.
Pühapäevasele auhinnarituaalile järgneb Pirjo Honkasalo uue saatusefilmi „Ito - linnapreestri päevaraamat“ esilinastus Eestis. Filmi keskmes on inimsaatus budistliku maailmatunnetuse valguses, filmi peategelaseks Tokyos inimestele hingetuge pakkuv noor preester.
Kes Pirjo Honkasalo tõsielufilmi Pärnusse vaatama tulla ei saa, võib nautida linateose filosoofilist sügavust Eesti Televisioonis neljapäeval, 15. juulil.
Nii Pirjo Honkasalo "Ito" kui veel kuus filmi, mis teleekraanil Eestimaa kodudesse jõuavad, võistlevad Eesti rahva auhinnale.
Avab telekonkursi esmaspäeval, 12. juulil ETVs linastuv dokumentaalportree „Andrzej Waida: filmime!“, haarav lugu maailmakino grand old man'ist, kelle loometöö jäädvustasid maestro õpilased Wajda viimase mängufilmi „Katõn“ võtteplatsil.
Edasi tulevad ETVs näitamisele Fateme Goshehi, Isa Vandi „Tuhat ja üks ööd ehk kuradile need armsad mehed”, Zohar Wagneri „Rasedusarmid”, Safina Uberoi „Hea mees”, Jean Counet’ „Sissehingamine, väljahingamine”, Jevgeni Solomini „Elu maal”.
Televaatajad saavad festivali lõpuõhtul, 18. juulil pärast viimase filmi esitlust hääletada telefonitsi (helistades numbril 1182) oma lemmikfilmi poolt ning veidi enne südaööd on selge, kes võitis Eesti rahva auhinna.
Pärnu eri paikade ja ETV kõrval linastuvad festivalifilmid Haapsalus, Viljandis, Otepääl, Heimtalis, Manijal.
Esimest korda on korraldajad võtnud kavva dokumentaalsed eksperimentaalfilmid Tšiilist („Uudised“) ja Taga-Kaukaasiast („Ebir-Nari – teispool jõge“), mida nende naturaalsuse tõttu lubatakse vaatama 16aastased ja vanemad filmihuvilised.
Et aga nooremad filmisõbrad ei tunneks end ahistatuna, on festivali kavas hulk põnevaid filme lastele, mis on vaadata Pärnu Vanalinna põhikoolis.
Lastekava üks täht on kindlasti haarav lugu 13aastasest nepali neiust, kes juba mudilasena jäi orvuks ning kes kasvatab hoolega oma nooremat venda.
Film pealkirjaga „Vanem õde Punam“ on üheks naelaks ka 16. juulil Pärnu keskraamatukogus toimuval Tiibeti filmipäeval, mida juhib riigikogu Tiibeti toetusrühma esimees Andres Herkel. Film vaprast Punamist on nomineeritud parimale põlisrahva elu-olu kujutavale auhinnale.
Omaette kategooria moodustavad filmid suurte kunstnike, kirjanike, teadlaste elust ning saatusest. Näiteks on Serbia filmiloojad Šveitsi arhiividest välja kaevanud imeilusad Albert Einsteini armastuskirjad tema esimesele naisele Milevale ning teinud neist vahva dokfilmi „Mu väike nõid“.
Neid filme suurte loojate eluteest saavad festivalikülalised vaadata hilistel õhtutundidel Pärnu uue kunsti muuseumis.
Kunstifilmide programmi särav täht on kindlasti Peter Greenaway palju poleemikat tekitanud hüpoteesfilm „Rembrandti süüdistus”, kus maailmanimega filmimees püstitab ülimalt julge versiooni kuulsa maalikunstniku hiigelteose „Öine vahtkond" tõlgendamiseks. Peter Greenaway arvates ei valva öised tunnimehed Rembrandti maalil mitte hollandi aastasadade pikkust demokraatiat, vaid nad on asunud ühe korrumpeerunund klanni kaitsele.
Mis puutub sellisesse tõlgendusse, siis küllap on Greenaway lähtunud tänapäeva vaatenurgast Madalmaade võimukoridoridele. Elab ju Greenaway ise juba pikemat aega Amsterdamis. Peter Greenaway radikaalne kunstifilm etendub Pärnu uue kunsti muuseumis 14. juulil kell 21, seda saab näha veel Evald Okase muuseumis Haapsalus 21. juulil kell 19 ja Viljandi uue kunsti muuseumis 23. juulil kell 19.
Üleüldse linastub Pärnus nädala jooksul üle saja filmi. Seejärel läheb festival rändama: 19.-21. juulil ollakse Haapsalus ja Otepääl, 22.-25. juulil Viljandis ja Heimtalis. Manija saare rahvas kohtub festivalikülalistega 17. juulil ja valib nominentide hulgast välja parima põlisrahvaste elu kujutava filmi.