Saksamaa autofirma Audi tunnistas nüüd, et firma eelkäija Auto Union kasutas natsivõimu ajal 1943 – 1945 orjatööjõudu.
Autofirma Audi tunnistas natsiminevikku ja 40 000 orja kasutamist
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. mai 2014, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Audi avaldatud raportis seisab, et tuhanded koonduslaagrite vangid töötasid 1932. aastal asutatud Auto Unioni tehastes, kirjutab Helsingin Sanomat.
Aastate jooksul kasutati tasuta tööjõuna umbes 40 000 inimest.
16 500 vangi töötas Auto Unioni tehastes Saksamaa idaosas Zwickaus ja Chemnitzis, 18 000 Lõuna-Baierimaal ning veel üle 3700 väiksemates tehastes.
Baieri maa-alustest tehastes hukkus umbes 4500 vangi.
Audi ajalugu uurinud ajaloolaste Martin Kukowski ja Rudolf Bochi sõnul käivitas orjade kasutamise Auto Unioni asutaja Richard Bruhn.
Bruhn oli natsionaalsotsialistliku partei liige ning Auto Unioni üks juhte Teise maailmasõja ajal ja selle järgselt. Bruhn suri 1964. aastal ehk aasta enne seda kui Auto Unionist sai osa Volkswagen Groupist.
Oma natsimineviku on paljastanud ka teised autofirmad nagu Volkswagen, BMW ja Daimler.
Samuti on selle päevavalgele toonud Saksa toiduainete valmistaja Dr. Oetker.
Ajaloolase Joachim Scholtysecki sõnul olid Saksa firmad Teise maailmasõja ajal sunnitud kasutama orjatööjõudu, sest tegelikud töötajad olid rindel.
Perefirmadele nagu Dr. Oetker on natsimineviku paljastamine olnud raske, kuid nüüd julgetakse see paljastada, kuna peaaegu kõik orjadena kasutatud on surnud.
«Nüüd ei ole enam vaja tõde peita. Kolmas Riik jääb ajaloos aina kaugemale ning seda teemat on kergem käsitleda,» nentis ajaloolane.