Jaan Elgula: üle lõkke on ikka päris raske hüpata!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Elgula
Jaan Elgula Foto: Peeter Langovits

«Mulle tähendab jaanipäev seda, et tööd on palju, šõubiz nagu see on, samuti otsib iga aasta mõni ajakirjanik mu üles ja küsib, mis ma arvan jaanipäevast,» räägib muusik Jaan Elgula oma suhtest suve alguse pühasse.

«Kuna ma töötan Vikerraadios, on mul meeldiv kohustus teha mitu tundi saadet «Jaanipäeval Jaaniga». Kolleegid kasutavad seda ära, et mõnusalt puhata. Aga ma ei kurda,» räägib Elgula muigamisi.

Lähipäevil on Elgula tavapäraselt ka Justamendiga esinemas (tänavusel jaanilaupäeval koguni kaks mängu), jõudes siiski jaanitule äärde, et seal vanu kombeid täita. «Tänapäeval on üle lõkke hüppamine natuke raske, sest tehakse nii kuradi suuri lõkkeid, et sealt on raske tervist kahjustamata läbi või üle hüpata. Eks me kõik ikka proovime, üle jaanilõkke hüpates saab ju kõigist pahadest asjadest lahti, see jääb sinna lõkkesse maha,» räägib muusik.

Elgulale meeldib, et on olemas selline päev, kui inimesed saavad mõnusalt lõkke ümber tantsu vihtuda ning sõprade ja tuttavatega kokku saada. «Ja ikka leitakse mõni selline maasugulane üles, keda varem pole aega olnud külastada, sest sel ajal on kõigil ju ikkagi vabad päevad,» märgib ta.

«Minu arvates on tore keset suve natuke käsipidur peale tõmmata ja rihma ning lipsu lõdvemaks lasta,» on Jaan Elgula oma nimega seotud pühaga igati rahul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles