Arheoloogid leidsid Peruust uued müstilised joonised ja kujutised, mis on Nazca kuulsatest joonistest vanemad ning mis võisid kunagi tähistada rituaalide ja laatade pidamiste paiku.
Peruust leiti Nazca joonistest vanemad joonised, mis viitavad laadapaikadele
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. mai 2014, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjatundjate sõnul tegid need Paracase tsvilisatsiooni esindajad, edastab Live Science.
See tsivilisatsioon tekkis praeguse Peruu alal umbes 800. aasta paiku eKr. Paracase kultuur eelnes Nazca kultuurile, mille tekkeajaks peetakse 100. aastat eKr.
Nazca kultuuri tuntakse nende ebatavaliste ja müstiliste geoglüüfide järgi, mida on väga erinevate kujudena. Näiteks ahvid, linnud ja veel mitmed teised loomamaailma esindajad.
«Nüüd avastatud joonised pärinevad umbes 300. aastast eKr, olles seega umbes 300 aastat vanemad kui kõige vanemad Nazca joonised,» lausus USA California ülikooli arheoloogiainstituudi esindaja Charles Stanish.
Ta lisas, et Paracase kultuuri joonistel oli teine tähendus kui Nazca kultuuri joonistel.
«Paracase kultuuri eisndajate jaoks olid need joonistepaigad rituaalide, tseremooniate ja ka laatade läbiviimiseks. Neis paikades ei elatud,» lausus Stanish.
Asjatundja sõnul saab neid paiku võrrelda keskaegsete Euroopa linnade suurlaatadega, kuhu saabus külastajaid lähedalt ja kaugelt.
Stanish ja ta meeskond leidsid uued joonised Peruu Chinca orust, mis asub Peruu pealinnast Limast umbes 200 kilomeetri kaugusel.
Seal eksisteerisid kõrgkultuurid 800 eKr kuni 1500 pKr.
Stanish ja ta kolleegid kaardistasid ala, leides sealt kummalisi künkaid, mille juures oli ka maapinnajooniseid. Kokku leiti 71 geoglüüfi ning 353 kivimoodustist.
Arheoloogide sõnul viitavad joonised ka lõunapoolkera talvisele pööripäeval ja sellele, kus siis päike on. Seal viidi pööripäeval läbi rituaale.
Kõrbealal asuvad joonised on lähimast rannikuala inimasulast 15 kilomeetri kaugusel.
Stanishi arvates rajati rituaalide ja laatade kohad aladele, mida ei saanud kasutada põllumajanduses. Neid laadapaiku kasutasid nii Andides kui rannikul elavad hõimud.
Teadlaste sõnul olid need jooned iidsetele inimestele nagu tänapäeval on neoonsildid ja –valgus.
«Geoglüüfidel on rohkem kui üks funktsioon. Tegemist on tollaste sotsiaalelu märkidega. Need on samas pühad paigad kui ka sotsiaal- ja majanduselu keskused,» nentis arheoloog.