Rootsis leidis aset juhtum, milles infarkti tagajärjel liikumisvõime kaotanud mees kuulis, kuidas arstid arutasid, kas tema organid tasuks anda doonorluseks.
Infarkti saanud mees kuulis, kuidas arstid arutasid ta organite andmist doonorluseks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. aprill 2014, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
43-aastane Jimi Fritze ei saanud end liigutada ja märku anda, et ta kuulis kõike ja sai kõigest aru, edastab The Local.
Rootslane sai infarkti ligi kaks aastat tagasi kui ta oli koos oma perega Göteborgi arhipelaagis väikesaarel.
«Sain infarkti, kuid see jäi mu tüdruksõbrale silma. Olin näost tulipunane. Ta on medõde ja ta teadis, mida teha,» lausus mees.
Kiirabihelikopter ei saanud aga väikesaarele maanduda ning Fritze saadi ära transportida vaid paadiga. Ta viidi Sahlgrenska haiglasse, kuhu ta jõudis 1,5 tundi pärast infarkti.
«Mul töötasid vaid kõrvad ja silmad,» lausus Fritze.
Arstid skaneerisid mehe aju ja sõnasid ta pereliikmetele, et ta aju ei tööta, ta ei saa end liigutada ning võimalik, et ta sureb.
Mehe 14 pereliiget tuli temaga hüvasti jätma ning arstid tõstatasid küsimuse mehe organite andmiseks doonorluseks.
Arstid ei tohiks sellel teemal enne otsuseid langetada kui patsient on tunnistatud ajusurmas olevaks.
Fritze aju töötas, ta ei olnud ajusurmas ning kuulis iga sõna, kuid ta ei saanud sellest märku anda.
Kulus kolm päeva enne kui talle tehti uus skaneering, mis näitas, et ta aju töötas.
«Puhkuselt tulnud arst tegi uue skaneeringu ning tema sõnul olin ma paranemas. Ta andis käsu anda mulle kortisooni, mis mu ajupaistetust alandas. Kuid isegi siis pidi mu õde ja kallim võitlema selle eest, et mulle seda ravimit antaks. Millegipärast taheti kangesti teatada, et ma ei jää ellu,» meenutas rootslane.
Fritze tervis hakkas aeglaselt paranema, kuid tal on siiani kõneraskusi.
Mehe arvates võtab tal paranemine kaua aega, kuna arstid ei suutnud talle kohe õiget diagnoosi panna.
Ta esitas oma juhtumi kohta kaebuse Rootsi meditsiininõukogule, mis tegeleb arstide töökvaliteediga.
«Kui see arst ei oleks õigel ajal puhkuselt tagasi tulnud, kas ma oleks olnud seal nii kaua, kuni nad oleks saanud mu surnuks tunnistada?» küsis mees.