Lühend SPA tuleb ladinakeelsest väljendist “sanitas per aquam”, ehk tervis vee läbi ja just Pärnust leiabki palju võimalusi end vee abil ravida. Pärnu kuurort tähistab tänavu 170 aasta juubelit. See on väärikas iga ning tänapäevasedki spaad ja taastusravikeskused hoiavad ülal aastatepikkust traditsiooni.
Pärnu kuurordi sündi loetakse esimese supelasutuse rajamisest 1838. aastal, tingimused kuurordi arenguks loodi aga kolm aastat varem, kui Pärnu kustutati kindluslinnade nimekirjast.
1837. aastal esitati Pärnu magistraadile palvekiri supelasutuse ehitamiseks ja juba järgmisel aastal võttis see vastu esimesed külastajad. Suvel pakuti soojaveevanne ja meresuplust, talvel tegutses supelasutus saunana.
1882. aastal alustati Rannapargi rajamist. Järgnevatel aastakümnetel kujundati supelasutuseni viiva allee (Supeluse tänava) äärde ja selle naabrusesse ehitatud rannasalongi (kuursaali) ümber kaunis vabakujuline looduspark. 1890. aastal kanti Pärnu Venemaa keiserlike kuurortide ametlikku nimistusse. 1891. aastal valmis rannasalong, millest kujunes Pärnu keskne lõbustuskoht.
Esimesel iseseisvusperioodil tuli Pärnul jällegi alustada kuurordi ülesehitamist, kuid seda juba hoopis uutes poliitilistes ja majanduslikes tingimustes. 1925. aastal määratleti Pärnu linna supelus- ja suvitusrajooni piirid, mis koos 1935. aasta lisandustega ühtivad suures osas praeguse kuurordi piiridega. 1927. aasta juulis avati pidulikult uus mudaravila. Pärnu külastatavus kasvas sel perioodil 700 suvitajalt 1920. aastal 2500 suvitajani 1927. aastal. Väliskülaliste enamik oli pärit Soomest.
1937. aastal avati Rannahotell, 1938 Suursild üle Pärnu jõe ja hotellpansion Vasa, 1939 esinduslik rannakohvik. 1939. aasta hooajal viibis Pärnus üle 8000 suvekülalise, ligi 60 protsenti neist olid välismaalased.
Nõukogude võimu ajal, alates 1945. aastast alustati uue sanatooriumide ning puhkekodude võrgu planeerimist ja väljaehitamist. Pärnu pidi saama üheks tähtsamaks ravi- ja puhkepaigaks nii Eesti kui ka teiste liiduvabariikide töötajatele. Nõukogude aeg Pärnu traditsioone kuurortlinnana ei katkestanud ning praeguseni töötavad edukalt toona rajatud sanatooriumid Estonia, Sõprus ja Tervis, olles taasiseseisvumisajal muidugi tublisti edasi arenenud ning muutunud tunnustatud ravi- ja puhkeasutusteks.