Kuidas mõista venelasi? Fakte Venemaa ja venelaste kohta

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene riigimehi Vladimir Putinit, Dmitri Medvedevit, Boriss Jeltsinit,Mihhail Gorbatšovi ja Jossif Stalinit kujutavad matrjoška nukud
Vene riigimehi Vladimir Putinit, Dmitri Medvedevit, Boriss Jeltsinit,Mihhail Gorbatšovi ja Jossif Stalinit kujutavad matrjoška nukud Foto: SCANPIX

Lääneriikide poliitikute ja politoloogide sõnul hakkas Venemaa Krimmi annekteerimisega Euroopa kaarti muutma ning olukord võib veel pikka aega pingeline olla.

Väljaanne Live Science tõi Venemaa kohta fakte, mis võivad aidata paremini nende mõtteviisi ja käitumist mõista.

Venemaal on pikk ajaloo- ja kultuuripärand. Venemaad tuntakse klassikalisest balletist, kirjandusest ja muusikast. Lisaks on säilinud ka palju traditsioone ja tavasid. Venemaal mängib õigeusk seni suurt rolli.

Venemaa etniline koostis ja rahvaarv – Venemaa on territooriumilt suurim riik maailmas. Pindala ulatub 17 098 242 ruutkilomeetrini.

2010. aasta andmetel on Venemaa rahvaarv 142 905 200 inimest. Rahvastikus on toimunud vähenemine, sest 1991. aastal oli Venemaa rahvaarv 148 689 000 inimest. Tegemist oli aastaga, mil Nõukogude Liit lakkas eksisteerimast.

Venemaa rahvastik koosneb 82 protsendi ulatuses venelastest. Suurimad vähemusgrupid on tatarlased (neli protsenti), ukrainlased (kolm protsenti), tšuvassid (üks protsent), baškiirid (üks protsent), valgevenelased (üks protsent) ja moldovlased (üks protsent).

Keeled – Venemaal on ametlikuks keeleks vene keel ning kirjaoskus on peaaegu 100 protsenti. Paljud venelased räägivad ka võõrkeeli, eelkõige inglise keelt. Venemaa aladel kõneldakse ka vähemusrahvuste keeli. Tatari keelt kõneleb kolm protsenti rahvastikust. Veel räägitakse ukraina, tšuvaši, baškiiri, mordva ja tšetšeeni keelt.

Religioon – Venemaa suurim religioon on vene õigeusk, 75 protsenti rahvastikust kuulub vene õigeusu kirikusse. Viis protsenti on islami usku. Üks protsent on katoliikluse, protestantismi ja budismi kummardajad. Kaheksa protsenti peavad end ateistideks.

Kunst, kirjandus ja arhitektuur – Venemaal on alati tähtsal kohal olnud ballett. Moskva Bolšoi teatri balletitrupp loodi juba 1776. aastal ning on nüüdseks kogu maailmas tuntud. Venemaa teine kuulus balletitrupp on Peterburi Maria teatri oma.

Venemaa tuntud 19. sajandi helilooja Pjotr Tšaikovski lõi kuulsa «Luikede järve» ning veel palju teisi senini tuntud heliteoseid.

Venemaa kirjandus on jätnud sügava jälje maailmakirjandusse. Lev Tolstoi «Sõda ja rahu» ning «Anne Karenina», Fjodor Dostojevski «Kuritöö ja karistus» ning «Vennad Karamazovid» kui tuua paar näidet.

Turistid toovad Venemaalt mälestusesemetena kaasa matrjoška nukke, mis on Venemaa üks sümboleid.

Venemaad tuntakse ka värviliste niinimetatud sibulkuplitest kirikute poolest. Esimesed sellised rajati juba tsaar Ivan Julma ( eluaastad 1533 – 1584) ajal.

Kuplid on tavaliselt kolmekaupa ja viitavad kolmainsusele – isale, pojale ja pühale vaimule.

Üks tuntumaid on Moskvas Punasel väljakul asuv Vassili Blažennõi kirik, mida ei ole eriti muudetud alates 16. sajandist.

Vene toit ja jook – Venemaa üheks tuntumaks roaks on borš, mis on peedi- ja lihasupp. Seda süüakse tavaliselt hapukoorega. Rahvustoiduks on ka kartulite, liha, kapsa ja juustuga täidetud pirukad.

Venemaast rääkides ei saa üle ega ümber ka kalamarjast ehk ikraast. Kaaviari pakutakse pliinidega, mis on Venemaa pannkoogid.  Lisaks saab neid süüa mitmete erinevate täidistega alates singist kuni šokolaadini.

Venemaa populaarseim jook on viin, mida valmistatakse eelkõige kartulitest. Samuti tarbitakse palju õlut.

Pühad ja tähtpäevad – Venemaal peetakse jõule Juliuse kalendri järgi ning see langeb 6. – 7. jaanuarile. Nõukogude ajal Venemaal jõule ei tähistatud, siis olid vaid näärid, mis jäid aastavahetusele. Vene õigeusukirik tähistab ka lihavõtteid.

Venemaa päev on 12. juunil. See tähistab 1990. aasta Venemaa parlamendi otsust luua Vene Föderatsioon. Esmalt kandis 12. juuni nimetust sõltumatu Vene Föderatsiooni väljakuulutamise päev. President Boris Jeltsin andis sellele 2002. aastal lühendatud nime Venemaa päev.

Venemaa ärietikett – Venemaal on au sees struktuurid ja reeglid. Oodatakse, et kokkusaamisele saabutakse õigel ajal. Samas aga on teada, et Vene poliitikud ja ärimehed panevad teiste riikide kolleege vahel ootama tunde.

Venelased naudivad diskussiooni, läbirääkimisi ja kõlavaid sõnu, kuid otsene surveavaldamine nende puhul ei tööta.

Samas ei ole venelaste temperamendi juures ebatavaline, kui nad häält tõstavad ning kõnelustelt minema kõnnivad.

Venelased armastavad ka autokraatset juhtimisstiili. Tihtipeale langetatakse otsuseid mitte konsensuslikult, vaid seda teeb juht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles