Türgi väljaanne Hürriyet kirjutas, et kui Krimmi autonoomne vabariik kuulutab end iseseisvaks, siis peaks poolsaar minema Türgi võimu alla.
Türgil on õigus Krimmile?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. märts 2014, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artiklis viidatakse 230 aasta tagusele lepingule, mis sõlmiti Ottomani impeeriumi ja Venemaa tsaaririigi vahel.
Ajaloost on teada, Türgi vallutas Krimmi poolsaare 1475. aastal ja türklaste võim kehtis seal 300 aastat. 1774. aastal, mil lõppes Vene-Türgi sõda, läks Krimm vastavalt rahulepingule Venemaale.
19. aprillil 1783. aastal sõlmis Venemaa keisrinna Katariina Suur Türgiga lepingu, milles seisab, et «Krimmi poolsaar saab minna Ottomani võimu alt vaid Vene võimu alla ja vastupidi».
Lepingu kõige tähtsamaks punktiks on, et Krimm kuulub neile kahele riigile ning seda ala ei saa üle anda kolmandale osapoolele.
Artikkel jätkub, et 1991. aastal pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist Ukraina taasiseseisvus. Krimm oli alates 1954. aastast Ukraina Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigi osa.
«Türgil oli juba 1991. aastal õigus Krimmile,» seisab artiklis.
Artikkel jätkus, et kahjuks ei astunud tollane Türgi president Halil Turgut Özal samme, et Krimm uuesti Türgi võimu alla tuua.
«Türgi ei teinud midagi, sest geopoliitilist olukorda peeti ohtlikuks. Türgi esitas siis vaid krimmitatarlaste õiguste taastamise nõudmise,» edastati.
Krimmi Venemaaga liitumiseks oli vaja ala iseseisvaks kuulutada ja nüüd see toimuski.