Ajaloolaste arvates mängisid kliimatingimused Mongoli impeeriumi rajaja Tšingis-khaani vallutustes tähtsat rolli.
Kliimasoojenemine mängis Tšingis-khaani vallutustes rolli
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. märts 2014, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem arvati, et kui 13. sajandil ei oleks praeguse Mongoolia alal olnud kuiv ja külm, ei oleks vallutusi aset leidnud, kirjutab Daily Mail.
Tšingis-khaani juhtimisel vallutas mongolite armee suuri alasid Hiinas, Indias, Venemaal ja Ida-Euroopas.
«Vallutustel mängis rolli kliima. Nomaadidest ratsanikud põgenesid karmi kliima eest soojematele aladele,» arvati varem.
Nüüd aga leiti, et Mongoli impeeriumi rajamise aeg langeb kokku 14 aastat kestnud soojema ja niiskema perioodiga.
USA Columbia ülikooli teadlases uurisid iidseid puid, mis näitasid seda kliimaanomaaliat.
Soojema kliima tõttu oli Mongoli ala viljakam ning kariloomadel oli rohkem süüa.
Praeguse Mongoolia alal kestis soe periood 1211 – 1225. Just sel ajal kasvas Tšingis-khaani võim ning toimusid ta armee vallutusretked.
«Üleminek külmalt ja kuivalt soojale ja niiskele näitab, et mongolite vallutustes mängis kliima rolli. Tekkis olukord, mis aitas võimule karismaatilise juhi, kes suutis luua armee ning vallutada uusi alasid. Sooja ja niiske kliima tõttu oli taimekasv hea ning selle tõttu oli hobustel rohkem süüa. Hobused aga mängisid selles kultuuris ja vallutustest tähtsat rolli. Tšingis-khaan tabas õige momendi ära,» selgitas ajaloolane Amy Hessl.
Enne Tšingis-Khaani võimu olid Mongoolia alal omavahel pidevalt sõjajalal olnud hõimud.
13. sajandi alguses ühendas ta hõimud oma võimu alla ja vallutas naaberalasid, jõudes lõpuks ka Indiasse, Ida-Euroopasse ja Kagu-Aasiasse.
Teada on, et allutatud maadel sigitas ta palju vallaslapsi. Osa teadlasi on arvamusel, et praegusel ajal elab umbes 16 miljonit meest, kelle kauge esivanem oli Tšingis-khaan.
Tšingis-khaan suri 1227. aasta augustis ning ta jättis endast maha hiiglasliku impeeriumi.
Legendi kohaselt sündis Tšingis-khaan hoides vereklompi käes, olles nagu viide ta tulevastele vallutustele.
Tšingis-khaan ja ta alamad leiutasid näiteks postisüsteemi, põllumajandusuuringud ja riiklikud autasud teenete eest.