Samal sajandil, kui kunstnik Micheangelo tegi oma kuulsad maalid Sixtuse kabelisse ja William Shakespeare kirjutas draama «Richard III» tegid Saksa laskemoonaeksperdid katsetusi, milles loomad olid lõhkekehade kandjad.
16. sajandi käsikiri paljastas «rakettkassid»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. märts 2014, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
16. sajandist pärit Saksa käsikirjas on pilte kassidest ja tuvidest, kellel on seljas midagi raketilaadset, kirjutab Live Science.
«Rakettkasse» ja teisi «pommiloomi» arvati saavat kasutada linnade ja kindluste põlema süütamisel olukordades, kus sõdur ei oleks saanud midagi teha.
USA Pennsylvania ülikooli raamatukogu uurija Mitch Fraas uuris neid pilte Saksa laskemoonaeksperdi Franz Helmi käsikirjas «Buch von der probierten Künsten».
Helm kirjutas näiteks: «Tee väike kott tulenoolega, pane see loomale selga ja süüta. Loom peab jooksma linna või kindlusesse, kus see võib süüdata õlgi, heinu või puitu».
USA ülikoolis olev Helmi käsikiri pärineb umbes 1530. aastast.
Fraasi arvates ei kasutatud selliseid «rakettkasse» tegelikus sõjapidamises mitte kunagi.
«20. sajandil kasutati koeri ja teisi loomi sõjategevuses üsna julmadel eesmärkidel. Näiteks Teise maailmasõja ajal õpetasid nõukogude väeüksused välja tegutsema nagu nad oleksid maamiinid. USA sõjavägi aga tegi Jaapanis katsetusi, visates «nahkhiirepomme» majadesse,» lisas asjatundja.
Kuid loomade pommikandjatena kasutamine sai tegelikult alguse väga iidsel ajal. Piiblis on näiteks lugu Samsonist, kes süütas 300 rebase sabad, et süüdata vilistide viljasaak.
Vilistid olid Kreetalt pärit meresõitjarahvas, kes umbes 1200. aasta paiku eKr järk-järgult asus elama Palestiina ranniku lauskmaale.
Fraas tõi näite ka iidsest Vene käsikirjast, milles seisab, et Kiievi vürstinna Olga kasutas 10. sajandil sõjalinde.
«Olga võttis igast majapidamisest kolm tuvi ja kolm varblast. Ta sõdurid sidusid lindude jalgade külge riideribad, mis olid kastetud väävlisse. Linnud lasti lendu ja kui nad linna tagasi pöördusid, siis süütasid nad linna ning derevljanid hukkusid. Olga kättemaks oli täiuslik».
Derevljanid olid idaslaavi hõim, kes elasid 6. – 10. sajandil Ukrainas, Poolas ja veel mitmel alal Ida-Euroopas.
Lisaks Euroopale katsetati «pommiloomadega» ka Vana-Hiinas.
Pilte vaata siit.