Paleontoloogid leidsid Portugalist hiidsisaliku jäänused, mis arvatakse kuuluvat Euroopa aladel kunagi elanud suurimale hiidsisalikule.
Torvosaurus gurneyi oli juura ajastu superkiskja
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. märts 2014, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fossiil leiti pealinnast Lissaboni lähedalt Praia da Vermelhast Lourinha kaljudelt, edastab BBC.
Torvosaurus gurneyi nimeks saanud loom oli umbes kümme meetrit pikk ja kaalus 4 – 5 tonni.
Tegemist oli teropoodiga, kes liikus kahel tagajalal ning oli lihasööja.
Torvosaurus gurneyi elas hilisjuura ajastul umbes 150 miljonit aastat tagasi.
«Kõige kuulsam on Tyrannosaurus rex, kuid ta elas kriidiajastul. Nüüd leitud hiidsisalik elas varem - juuraajastul. Nende kahe looma eluaja vahe on üsna pikk: 80 miljonit aastat. Kui türannosaurus Maal liikus, oli Torvosaurus juba ammu fossiil,» selgitas Lissaboni ülikooli teadlane Octavio Mateus.
Teadlased leidsid lisaks hiidsisalikufossiilile ka nende loomade mune ja embrüoid.
Uurijate sõnul on Portugalist leitud Torvosaurus erinev Põhja-Ameerikast varem leitud Torvosaurusest.
Põhja-Ameerika hiidsisalik kannab nime Torvosaurus tanneri ning tema jäänused leiti samuti 150 miljoni tagusest ladestusest.
Oletatakse, et neil kahel loomal oli ühine eellane enne kui tekkis nüüdne Atlandi ookean ja mandrite eraldumine.
«150 miljonit aastat tagasi oli Portugal juba eraldunud Põhja-Ameerikast ning see tähendas ka tollal elanud liikide eraldumist. Selle tõttu saame nüüd öelda, et Euroopas oli oma Torvosaurus,» selgitas teadlane Christophe Hendrickx.
Teadlased peavad Torvosaurus gurneyi juures väga eriliseks ta hambaid, mis on plaadikujulised ja rohkem kui kümne sentimeetri pikkused.
Just hambad näitavad, et ta oli piirkonna suurim kiskja.
«Ta oli küll natuke väiksem kui türanosaurus, kuid sama võimas kiskja. Teda saab nimetada superkiskjaks, kuna ta toitus taimetoidulistest hiidsisalikest,» laususid uurijad.
Lisaks hiidsisalikele leidus siis ka kilpkonni, krokodille, lendavad reptiile pterosurusi ja väikeimetajaid. Taimkate oli siis väga mitmekesine ja troopiline. Palju oli ka jõgesid ja järvi.