Asjatundjate sõnul näitavad juuksed tervise üldseisundit.
Juuste õhenemine võib viidata haigusele
Juuste õhenemine võib olla märk aneemiast, söömishäiretest ja stressist.
Aneemikute juuksed on keskmisest õhemad, kuna neil on veres vähem punaseid vereliblesid. See tähendab seda, et peanaha verevarustuses on vähem hapnikku.
Alatoitumine võib juuste kasvu ja peanaha verevarustust aeglustada. Liiga vähe toitu võib kaasa tuua isegi kiilaspäisuse.
Juuksed on seotud ka hormoonidega. Kui naisel on organismis liiga palju meeshormooni testosterooni, siis võivad juuksed muutuda pealaelt ja otsaesise juurest õhemaks.
Ka võivad juukseprobleemid viidata kilpnäärmehaigusele. Kilpnäärme hormoonide tasakaalustamatus häirib normaalset ainevahetust ja ka juuste kasvutsüklit.
Stress omakorda toob kaasa juuste hallinemise. Stressis inimese organism toodab hormoone, mis takistavad juuste niiskuse säilitamiseks vajalike vitamiinide imendumist organismis.
Raskekujuline depressioon võib aga juuste väljalangemist tekitada.
«Ükskõik, mis selle taga ei ole, mõjutab juuste olukord enesehinnangut. Masenduse käes kannataja võib uut pinget tekitada juuste pärast muretsemisega,» selgitasid spetsialistid.
Nad jätkasid, et inimene saab oma juuste heaks palju ära teha. Kõigepealt peaks menüü mitmekülgne olema, eriti tuleks aga süüa rauda ja proteiine sisaldavaid toiduaineid.
Juustele mõjub hästi see, kui suudetakse stressi kontrolli all hoida ning korralikult välja magada.