Mälestused öölaulupeost: Tõnu Kaljuste
15. august 2008, 12:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas palju te ise öölaulupidudel osalesite ja mida seal tegite?
Käisin kaemas.
Kas on õige lugu sellest, et te juhtasite seal ühte lastelaulu?
Alo Mattisen tuli mu juurde ja ütles: «tee ka mingi lugu!» Ta läks dirigendipulti ja tutvustas mind, et olen üks dirigent, kes selle koha peal ka laulupidudel seisnud ja nüüd juhatan järgmist laulu. Mõtlesin kähku teatud paanikas, mis teha... Sel hetkel tundus, et võiks seda laulu laulda, kus on read «lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind, lapsed kes kui vangis eland, pole ammu murul käind". Läksin pulti ja laulsin esimesed read:«juba linnukesed», mille peale kõik kaasa laulma hakkasid. Pärast ütles Alo, et selles laulus oli enamat, kui esimesel hetkel arvata võis.
Kas ametivõimude kohalolekut või suhtumist oli öölaulupidudel üldse märgata?
minu meelest oli Gorbatšovi sula hooga käima tõmmanud niisugused hoovused, kus ametimeestel oli raskusi enda kehtestamisega.
Mis oli teie meelest öölaulupidude tähtsus taasiseseisvumise laiemas protsessis?
Tervislikum ja jõulisem on hinges peituvat kribinat läbi laulu välja elada. Hullunud skandeerimine ja kividega loopimine, ei anna siin laiuskraadil nii head tulemust.
Mida arvate plaanist öölaulupidu uuesti korraldada?
Esimene tõeline põhjus öösel laulda oleks siis, kui Eesti praegune iseseisvus kestaks kauem, kui esimene vabariik. Teine ja uhkem pidu oleks siis, kui meie riik kestaks kauem ENSV. Kõik muud tähtpäevad on tulevikule mõeldes vähem olulised.