Krokodillid on võimelised puu otsa ronima

Krokodillid Foto: SCANPIX

Unusta puudel ronivad sisalikud, sest Austraalias, Aafrikas ja Kesk-Ameerikas saavad ka krokodillid sellega hakkama.

Uus uuring kinnitas, et krokodillid tõesti on võimelised puu otsa ronima ning isegi puu kõige ülemistele okstele, edastab Live Science.

Kolmel mandril leiti neli krokodilliliiki, mille esindajad ronivad puudel. Uuring näitas, et puu varjus olemine aitab neil loomadel kehatemperatuuri reguleerida ja ümbrust jälgida.

Krokodillid nagu ka teised reptiilid on kõigusoojased. Nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida, see sõltub välistemperatuurist.

Seni on arvatud, et krokodillid elavad vaid maapinnal. Samas levivad Austraalias näiteks anekdoodid puu otsa ronivatest ja inimesi ehmatavatest krokodillidest.

Mehhikost, Colombiast, Indoneesiast ja Botswanast on kohalikud teatanud mitmetest juhtumitest, mil nad on näinud krokodille mangroovipuude ja teiste puude otsas.

Sotsiaalmeedias levis pilt, millel on näha Ameerika alligaatorit (Alligator mississippiensis) kolme meetri kõrgusel puu otsas Mississippi jõe deltaalal.

USA Tennessee ülikooli zooloog Vladimir Dinets ja ta kolleegid otsustasid seda fenomeni uurida. Nad jälgisid looduskeskkonnas elavate krokodillide käitumist üsna pikka aega.

Austraalias jälgisid nad magevee krokodille, kes nautisid lamamist veekogude kohal asuvatel puudeokstel. Nad võisid seal olla päevi. Kui aga läheneti paadiga hüppasid krokodillid vette ja kadusid vetesügavusse.

Kesk-Ameerikas märkasid nad ühemeetriseid krokodille, kes lamasid mangroovidel.

«Kuna krokodllid oskavad puudel end hästi varjata, ei olnud nende selline käitumine varem laialt teada,» nentisid uurijad.

Dinets ja ta kolleegid avastasid, et krokodillid ja alligaatorid oskavad ka tööriistu kasutada. Kui mõni lind lendas krokodillide soisele elualale ja jäi sinna kinni, siis oli ta krokodillidele heaks saagiks. Need loomad võivad lindude tapmisel kasutada abivahendeid.

Kesk-Aafrikas elavate krokodillide käes on ronimisrekord. Seal märgati ühte 1,4-meetrist krokodilli, kellele jäi silma üks vee kohale langenud puu. Sellele jõudmiseks pidi ta üles ronima nelja meetri kõrgusest kaldast ning siis veel neli meetrit liikuma puul, et vee kohale jõuda.

Kõige parem puuronija oli aga üks Botswana kahemeetrine krokodill, keda nähti ronimas puule, mis asus veepinnast poole meetri kõrgusel.

Dinets ja ta kolleegid järeldasid, et krokodillidele ei ole loodusest kaasa antud oskust puudel ronida, kuid oma nutikuses teevad nad seda siiski.