Uus-Meremaal on kiivide arvukus drastiliselt kahanenud ning teadlased on asunud selle liigi esindajaid päästma.
Uus-Meremaa rahvuslindu kiivit asuti päästma
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. jaanuar 2014, 08:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus-Meremaa rahvuslind kiivi on lennuvõimetu lind, kes tegutseb öösiti, otsides putukaid ja usse söögiks, edastab mtv3.fi.
«Kiivi on Uus-Meremaa algupärane lind. Me kutsume endid ka nalja pärast kiivideks. Tegemist on erakordsete lindudega ning nende väljasuremine oleks suur kaotus,» sõnas Aucklandi loomaaia esindaja Michelle Whybrow.
Asjatundjate sõnul on looduses kiivisid alles umbes 70 000 isendit. Poegadest vaid viis protsenti jääb ellu ja kasvab suureks.
Kuna kiivid on ohtu sattunud, käivitas Aucklandi loomaaed päästmisprogrammi «Kiwi for Kiwis».
Asjatundjad koguvad loodusest kiivide mune, need hautakse ja koorunud linde kasvatakse üks kuu. Siis lastakse noorlinnud saarele, kus ei ole neile ohtlikke röövloomi.
Seni on päästmisoperatsiooni käigus saadud 270 lindu.
Paljud uusmeremaalased ei ole oma rahvuslindu näinud looduses, vaid ainult loomaaias.
Kiivisid on jahitud nende ebatavalise sulestiku tõttu. Looduses elavaid kiivisid ohustavad loomad, kes ei kuulu Uus-Meremaa põlisliikide hulka nagu kassid, koerad, kärbid ja mingid.
«Röövloomade tõttu on kiivid ohustatud. Osaliselt aga ka see, et neile eluks sobivad alad on vähenenud,» selgitas päästmiskampaania juht Michelle Impey.
Kiivid saavad täiskasvanuks 3 – 5 aastaga. Linnu keskmine eluiga on 25 – 50 aastat.
Kiivid kuuluvad jaanalinnuliste seltsi ja kiivilaste sugukonda. Kiivisid on viit liiki – pruunkiivi (Apteryx australis), triipkiivi (Apteryx australis mantelli), täppkiivi (Apteryx haastii), väikekiivi (Apteryx owenii) ja okarito kiivi (Apteryx rowi).