Uue uuringu kohaselt kaotas antiik-Makedoonia kuningas Aleksander Suur elu ohutuks peetud taime tõttu, mis sisaldas toksilisi aineid.
Aleksander Suurele sai saatuslikuks mürgitaimega vein?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. jaanuar 2014, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul on üsna tõenäoline, et kuningas suri 12 päevaga valge upsjuure (Veratrum album) tõttu, mille leotist oli segatud veini sisse, kirjutab Discovery News.
«Kui Aleksander Suur mürgitati, siis on üsna tõenäoline, et seda tehti Veratrum album`i abil, mitte areseeni, strühhiini ega teiste taimemürkide abil,» selgitasid Uus-Meremaa teadlased Leo Schep ja Pat Wheatley.
Uurijate sõnul leidsid nad antiikkirjandusest tõendeid, mida saab seostada Aleksander Suure surmaga 323. aastal eKr.
Tegemist oli kahe allikaga, milles käsitletakse kuninga surma. Esimene on niinimetatud kuninglik päevik, mida peeti Aleksandri õukonnas. Teine allikas kirjeldab Aleksandri vallutusi.
«Päevikus kirjeldatakse, et Aleksandril tekkis palavik, ta ei suutnud enam kõndida ning siis saabus surm. Samas ei tooda ära surma põhjust,» selgitasid Schep ja Wheatley.
Teises allikas on aga otsene viide, et keisri võisid mürgitada ta kaaskondlased.
Aleksander Suur haigestus, kui ta oli tänapäeva Iraagi alal Babülonis. Suure maa-ala, mis ulatus Kreekast Indiani ja Egiptuseni, valitseja kurtis kõhuvalu ning tal tekkis palavik.
12 päevaga ta olukord halvenes. Lõpuks suutis Aleksander liigutada vaid silmi ja käsi, kuid ei saanud enam rääkida. Ta langes koomasse.
Õukonnaarst kuulutas Aleksander Suure surnuks 13. juunil 323. aastal eKr, mis oli natuke aega enne ta 33. sünnipäeva.
Uurijate sõnul võidi Aleksander Suur mürgitada mürgise ravimtaimega, mis oli juba antiikajal hästi tuntud ning mida kasutati oksendamise esilekutsumiseks.
Just selle mürgitaime leotist lisati veinile, mida jõi kuningas. Aleksander Suur ei pruukinud tunda mõru kõrvalmaitset, kuna veini maitse varjas selle.
Teadlaste sõnul kattuvad upsjuure mürgitussümptomid Aleksander Suure haigussümptomitega.
Esmalt tekib kõhuvalu, siis uimasus ja oksendamine. Järgneb vererõhu alanemine ning lihasnõrkus.
Samas on ka neid teadlasi, kes mürgitaimega tapmises kahtlevad. Nende arvates oleks Aleksander Suure arstid kohe ära tundnud valge upsjuurega mürgitamise ning midagi ette võtnud.
Varem on välja pakutud, et Aleksander Suur sai surmava bakterinakkuse. Teada on, et kuningast väejuht tarbis palju alkoholi ja ta organism oli nõrgenenud, seetõttu võis uus nakkus saatuslikuks saada.
Kuna Aleksander Suure surnukeha ei ole võimalik uurida, siis ei vaibu ka spekulatsioonid tema surma asjaolude ümber.
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (356 Pella – 13. juuni 323 eKr Babülon) oli alates 336. aastas eKr Vana-Makedoonia kuningas. Teda peetakse antiikaja üheks kuulsamaks väejuhiks.