Raamat: Briti sõduril oli võimalus Hitler maha lasta, kuid ta ei teinud seda

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Adolf Hitler Esimese maailmasõja ajal
Adolf Hitler Esimese maailmasõja ajal Foto: Wikipedia.org

Uues raamatus «The Man Who Didn't Shoot Hitler» seisab, et ühel Briti sõduril oli Esimese maailmasõja ajal võimalus Adolf Hitler maha lasta, kuid ta ei teinud seda.

Juhtum leidis aset 28. septembril 1918. aastal ning kui Hitler oleks elu kaotanud, oleks ajalugu võinud hoopis teisiti minna, kirjutab mirror.co.uk.

Tegemist on siiski tagantjärele tarkusega, kuna Esimese maailmasõja ajal ei teadnud veel keegi, et Hitler võib maailmale ohuks kujuneda.

Kui 27-aastane Briti seersant Henry Tandey oleks tulistanud siis 29-aastast Saksa kapralit Adolf Hitlerit, oleks Hitler võib-olla hukkunud ning maetud Prantsusmaal ühishauda koos tuhandete Saksa sõduritega. Ta oleks jäänud tundmatuks ning tulevased massimõrvad olemata.

Henry Tandey loo avaldas raamatuna Briti ajaloolane David Johnson.

Ajaloolane tunnistas, et tal ei ole juhtunu kohta vettpidavaid andmeid, kuid tõendusmaterjali siiski on.

Tandey võitles Esimese maailmasõja ajal Prantsusmaal jalaväerügemendis. Ta sai oma vapruse eest Briti kõrgeima sõjaväelise autasu Victoria risti.

Tandey ja Hitler võisid kohtuda Marcoingi lahingus, milles britid sundisid sakslased sellest linnast pärast pikki ja veriseid lahinguid taganema. Tandey oli tapnud juba palju sakslasi, kui ta kohtas äärelinnas veel ühte Saksa sõdurit.

Sakslane oli juba varem haavata saanud ning Tandey arvates ei olnud mõtet selle mehe peale kuuli raisata. Tandey laskis relva alla, meeste pilgud kohtusid ning sakslane noogutas tänuks ta elu säästmise eest.

«Ma ei tahtnud tulistada haavatud meest. Kui ma oleks teadnud, kes temast tulevikus saab, oleksin seda teinud,» olevat Tandey öelnud 22 aastat pärast juhtumit.

1938. aastal oli Hitler võimul ja areng maailmas liikus sõja suunas.

Henry Tandey vaprust kajastati tollases ajakirjanduses laialdaselt. Mehest tehti ka maal, mida aastaid hiljem nägi Hitler, tundes sellel ära Tandey, kes säästis ta elu.

Hitler olevat sellest rääkinud 1938. aastal Suurbritannia peaministrile David Chamberlainile, kellega ta kohtus Baieris.

«See maalil olev mees oleks mu võinud tappa ja ma arvasin, et ma ei näe enam Saksamaad,» olevat Hitler öelnud Chamberlaine`ile.

Hitler olevat Chamberlaine`i palunud Tandeyle edastada ta tervitus. Pärast kodumaale naasmist olevatki Briti peaminister kontakteerunud Tandeyga ning edastanud Hitleri tervituse. See jõudis ka meediasse.

Tandey andis oma eluajal paar intervjuud Hitleriga kohtumise teemal. Ta selgitas, et ei tulistanud kunagi haavatuid, kuid tegi kõik, et lahingutes vastaseid hävitada.

«Kas ma kohtusin Hitleriga? Mul oli sihikul palju Saksa sõdureid, kuid ma ei tea, kui paljudele pihta sain. Olen siiski mõelnud, kui lähedal ma olin tulevase diktaatori maha laskmisele,» sõnas Tandey 1939. aastal väljaandele Coventry Herald.

Teise maailmasõja ajal tegutses Tandey tsiviilelanike kaitseoperatsioonides.

«Ta oli oma hingelt sõdur ja andis sõja ajal endast kõik. Võimalik, et ta tundis mingil määral süüd, et ta Hitlerit maha ei lasknud,» selgitas ajaloolane Johnson.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles