Maailma vanim inimese DNA saadi 400 000 aastat tagasi elanud esivanema reieluust.
400 000 aasta vanusest luust saadi maailma vanim DNA
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. detsember 2013, 13:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See luu kuulus Homo heidelbergensis´ele ning annab uue tähtsa osa inimevolutsiooni mõistatuses, kirjutab Daily Mail.
Teadlased kaustasid geneetilise materjali kättesaamiseks iidsest luust sekveerimistehikat. Neil õnnestus kahe grammi luupulbri abil luua peaaegu täiuslik mitokondriaalne genoom.
Mitokondriaalne DNA (mtDNA) antakse edasi emaliini pidi.
Nende varajaste inimeste välimus oli pisut sarnane hiljem elanud neandertallaste omaga.
Uuritud luu pärineb Hispaaniast Atapuerca mägedest niinimetatud Luukoopast, kus on palju iidsete inimeste jäänuseid. Uuring paljastas, et Homo heidelbergens´isel on geneetiline sarnasus Denissova inimestega, kes elasid 700 000 aastat tagasi.
Luu-uuring näitas, et iidsed inimese elasid praeguse Hispaania alal 400 000 aastat tagasi Pleistotseeniajastu keskel.
Luukoobas on 12 meetri sügavune vertikaalne šaht, mille põhjas on 15 ruutmeetri suurune koobas. Sealt on leitud 28 skeletti, millest saab ka tulevikus DNAd eraldada.
«Fakt, et nende hominiidide mtDNA näitas ühist esivanemat Denissova inimestega oli ootamatu, sest välimuselt on need eellased neandertallastega sarnased,» lausus Saksamaa Max Plancki instituudi teadlane Matthias Meyer.
Oletatakse, et Denisova inimeste mtDNA võis mingi teise varajaste inimeste grupi kaudu jõuda Hispaanias Luukoopa alal elanud hominiidide või nende eellasteni.
Varem on 400 000 aasta vanust DNAd leitud vaid igikeltsast.
Homo heidelbergensis`e jäänused leiti esmakordselt Saksamaalt Heidelbergi lähedalt 1907. aastal. See varajane inimliik elas Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias. Nad ilmusid 1, 3 miljonit aastat tagasi ja kadusid 250 000 aastat tagasi.
Meesoost esindajad olid 170-sentimeetrised ja naissoost esindajad 155-sentimeetrised.
Denisova inimesed elasid Siberi aladel ning nende kohta on väga vähe teada. Senised uuringud on näidanud, et nad said nüüdisinimeste eellastega ühiseid järglasi veel 50 000 aastat tagasi.