Hugo Hiibus: Ansip on liiga ilus mees

Hugo Hiibus Heinz Valgu raamatuesitlusel Tallinna Kunstihoones Foto: Liis Treimann

Eilsel Heinz Valgu raamatuesitlusel näitas saržimeister Hugo Hiibus (81) oma viimase aja sarže avaliku elu tegelastest.

Hiibusel oli kaasas saržid president Toomas Hendrik Ilvesest, Peeter Ojast, Ivo Linnast, Eri Klasist ja Boris «Borka» Lehtlaanest (vaata fotosid!). Peaminister Andrus Ansipi kujutamise kohta märkis vanameister, et pole leidnud peaministri joonistamiseks veel seda õiget nurka. «Mõnest on raske, kellest ma olen proovinud... Isegi Ansip..., ma ei ole Ansipiga rahul.»

 

Kunstniku abikaasa täiendab: «Vaata Sa ütlesid, et Ansip on liiga ilus mees, tal on kõik liiga paigas, pole midagi liiga pikka ega lühikest, kõik on proportsioonis». Hiibus kinnitab: «Nojah, ilus mees muidugi.» Ja toob võrdluse teiste poliitikutega: «Savisaart saab kergelt teha. Olen teinud tast kuus varianti, iga variant tuleb omamoodi hea. Siim Kallast tegin, ta tuli mul kogu aeg välja vana juut ja no ei õnnestu, Lennart Meri tuli paukselt välja, ma ei tea, millest see sõltub.»

 

Hiibuse sõnul on sarži loomisel kunstnikul esmatähtis tabada tunnetuslikult kujutatava juures midagi iseloomulikku ja seda siis koomilises võtmes väljendada. Mõni inimene on aga niivõrd saržilik juba ise, et polegi muud, kui üles joonistada. «Näiteks meie majandusminister (Juhan Parts – toim), tema on igat pidi natuke..., küll on lõug viltu ja hoiab pead viltu. Selle tõttu on temast kohe lausa hea teha.»

 

Hiibus sarže ehk sõbralikke joonistusi müügiks ei tee, ehk vaid kingituseks juubeli puhul, seega põhiliselt enda mõnuks. Viimasel ajal saab vanameister inspirastiooni ka teleriekraanilt. «Mõni jääb televisoonist kummitama. Näiteks Urmas Vaino. Oja Peeter on selliste erinevate nägudega. Teda normaalselt naeratavana ei saagi teha, ta tuleb kogu aeg maskiga».

 

Õige sarž on siis, kui inimene ei tea, et teda joonistatakse, selgitab Hiibus inimloomuse omadust vaatluse all olles end paremast küljest näidata ja oma n-ö vigu varjata. «Hea on teha ka sellise foto pealt, mis on salaja tehtud,» tunnustab Hiibus paparatsi-fotodes peituvaid kunstilisi võimalusi. «Võrreldes sellega, kui inimene istub kunstniku ees, on televisoonist õigem teha,» märgib ta.

 

Ja veel paar küsimust Hugo Hiibusele ja tema vastused.

 

Kas sarž on täna ja homme elujõuline?

Minu arvates on see küll alati. Seepärast, et ta on nii marginaalne ala. Näiteks portreed saab õpetada, sarži ei õpetata maailmas üheski koolis, seda ei saagi õpetada. See on nagu improvisatsioon muusikas. Sarž peab seest tulema, siin peab oskama inimesi joonistada nagu elevanti ja peab tedma, kes elevant on. Tähendab, tuleb niivõrd «valesti» joonistada, niivõrd alateadlikult seda teha. Sarž on kuradi keeruline asi, see pole üldse lihtne. Seepärast on saržijoonistajaid vähe. Näiteks Heinz Valk teeb, Romulus Tiitus tegi, mina hakkasin ka seitsmeaastase lapsena tegema. Keegi ei öelnud mulle, olin kohe hädas koolis selle pärast.

 

Kas tänapäeval on lihtne nalja teha?

Karikatuur näiteks on kõige paremas seisus siis, kui on absoluutne terror, siis on tahtmine teha alltekstiga. Nõukogude ajal oli väga hea karikatuuri teha, siis oli stiimul kohe, panna ära. Toimetajale ja juhtkonnale ja kõigile [nõukogude ajal oli Hiibus üks huumoriajakirja «Pikker» püsiautoreid – toim]. Aga praegu, kõike võib teha. See on umbes nii, nagu maaslamajat jalaga lüüa. See ei paku mõnu. Aga satiir, see kaob ära, mida demokraatlikum olukord, seda raskem satiirile. Aga nalja saab teha, kas sekshuumorit või ükskõik mida.