Seni on arvatud, et seened levitavad oma spoore juhuslikult ning tuulehoog viib neid kaasa.
Seened teevad spooride levitamiseks «tuult»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. november 2013, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus uuring aga näitas, et seentel on spooride levitamisel senisest aktiivsem roll, kirjutab Yahoo News.
USA California ülikooli teadlase Marcus Roperi sõnul teevad seened ise «tuult», et oma spoore levitada.
Teadlased kasutasid filmitehnikat, mille puhul kaadrid kiiresti vaheldusid ning matemaatilist mudelit. Nende abil paljastus, kuidas Pleurotus ja Shitake seened väljutavad endast niiskust, et jahutada nende ümber olevat õhku. Sellega loovad nad konvektsioonivoole.
Need voolud tekitavad miniatuurset tuult, mis tõstab spoorid õhku ja kannab edasi.
«Meie uuring näitas, et seened on märksa keerulisemad kui seni arvatud: Nad kontrollivad enda ümber olevat keskkonda ning suudavad «tuult» tekitada. Võib öelda, et seened on nutikad insenerid,» lausus USA Trinity kolledži teadlane Emilie Dressaire.
Uurijate arvates võib sama kehtida kõikide seente kohta, ka nende kohta, mis elutsevad taimedele, loomadel ja inimestel.
Üks seen võib toota miljoneid mikroskoopilisi üherakulisi «seemneid» ning vähemalt osa neist satub kasvamiseks sobivasse pinnasesse.
Seente seas on nii söögiks kõlblikke kui ka mürgiseid liike.
Seen ei ole loom ega taim. Ta on taime sarnane, kuid tal ei ole klorofülli ning selle tõttu ei toimu tema elutegevuse protsess läbi fotosünteesi. Nad saavad toitaineid nende juures olevast pinnasest.
Seened tekkisid umbes üks miljard aastat tagasi.
Venemaa kosmosejaamas Mir seentega tehtud katsetused näitasid, et seened levivad ka seal ning suur osa aparatuurist sai muteerunud seente tõttu kahjustada.