Uued geeniuuringud näitasid, et umbes 30 000 aastat tagasi elas maailmas koos vähemalt neli erinevat inimliiki.
Geeniuurija: maailm oli inimliikidelt kunagi «Sõrmuste isanda» Keskmaa sarnane
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. november 2013, 10:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased oletavad, et need liigid seguseid ja said omavahel järglasi seniarvatust rohkem, edastab ABC News.
Seda geeniuuringut eitleti selle nädala esmaspäeval Suurbritannias Londonis kuninglikus teadusühingus.
Uuring põhineb senisest täpsematel DNA uuringutel. Uuriti luid, mis leiti Venemaalt Siberist ja need kuulusid Denisova kultuuri inimestele.
Nende DNA võrdlus nüüdisinimese DNAga näitas, et Denisova inimene segunes varem senitundmatu, Aasias elanud inimliigiga.
«Uuring näitas, et maailm oli kunagi nagu «Sõrmuste isanda» Keskmaa. Seal oli mitmeid erinevaid populatsioone,» selgitas evolutsioonigeneetik Mark Thomas.
Keskmaa on Briti kirjaniku John Ronald Reuel Tolkieni loodud fantaasiakoht. Ta teostes on palju inimesi meenutavaid olendeid: haldjad, kääbused, päkapikud, võlurid, ning inimesed.
Inimeste algkodu on Aafrikas, kust hakati välja rändama. Kõikides Aafrikast väljapool tekkinud inimrühmade genoomis on kaks protsenti neandertallastega sarnaseid geene.
Osa Okeaania ja Paapua Uus-Guinea põliselanikest ning Austraalia aborigeenid on saanud 4 - 6 protsenti oma geenidest Denisova inimeselt. See inimliik elas Altai mägede piirkonnas.
Denisova inimesed segunesid neandertallastega ning tänapäeva Hiina, Ida-Aasia ja Okeaania alal elanud varajaste nüüdisinimestega.
Denisova inimeste genoomis oli üllatavaid jälgi tundmatust Aasias elanud inimliigist. Geeniuuring näitas, et need müstilised inimesed ei olnud neandertallased ega nüüdisinimesed. Teadlased ei tea veel, kes need olid.
«Meile ei ole teada, mis inimgrupiga tegemist oli. See on meile varasemast tundmatu,» selgitas Londoni loodusmuuseumi paleoantropoloog Chris Stringer.
Stringeri arvates võis nende puhul tegemist olla Homo heidelbergensise mõne kõrvalharuga. See liik hakkas Aafrikast välja liikuma umbes pool miljonit aastat tagasi.
«Võimalik, et neid elas ka Aasias.» arvas Stringer.