Astronoomide kinnitusel saab taevas näha ebatavalist helendust, kuna komeet ISON on sisenenud Maa orbiidile.
Komeet ISON on jõudnud Maa orbiidile
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. november 2013, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist olevat nii-öelda sajandi komeediga, edastab The Telegraph.
Viimastel päevadel on see sabatäht aina säravamaks muutunud kui ta Päikese suunas liigub.
See komeet on palja silmaga nähtav ning selle heledus peaks järgneval paaril nädalal kasvama, kuni ta on säravam kui Kuu.
Nimetatud komeedi leidsid 2012. aasta septembris Venemaa astronoomid Vitali Nevski ja Artjom Novitšonok, kasutades selleks International Scientific Optical Network teleskoopi.
Siis oli see komeet Päikesest 936 miljoni kilomeetri kaugusel Jupiteri lähedal.
Komeet ISON on pärit Öpiku-Oorti pilvest, mis on komeetidest koosnev sfääriline kogum. Maast on see pilv 148 miljardi kilomeetri kaugusel.
Ka mitmed teised tuntud komeedid, nende seas ka Hale-Bopp on pärit sellest pilvest, kuid ISON on esimene, mis on viimase 200 aasta jooksul liikunud Päikese suunas.
ISON liikumiskiirus on 377 kilomeetrit sekundis ning see peaks Päikesele kõige lähemasse punkti jõudma 28. novembril. Siis peaks ta Päikesest mööduma 1,15 miljoni kilomeetri kauguselt ning ta temperatuur peaks tõusma 2760 kraadini.
Kui need ennustused ja arvutused paika peavad, siis on Ison samaväärne 1680. aasta Suure Komeediga, millel oli 144 miljoni kilomeetri pikkune saba. See komeet oli nii hele, et seda oli näha selgelt ka päevasel ajal ja siis arvati, et tegemist on jumala karistusega.
ISONi heledus sõltub sellest, kui edukalt Päikesest möödumine kulgeb. Päikesele lähimal olles võib tekkida väga suur helendus.
Astronoomide sõnul ei ole välistatud, et sabatäht võib Päikesesse kukkuda ja hävineda. Kui aga ISON suudab edukalt Päikesest mööduda, jõuab ta helendus maksimumi.
Teda on siis näha ka päevasel ajal ning otse Päikese juures. Komeedi helendus sõltub sellest, kui lähedal ta Päikesele on. Päike mõjutab selles komeedis olevaid gaase, mis hakkavad liikuma, tekitades helenduse vaatemängu.
See komeet peaks olema näha ka detsembris, kui ta Päikesest möödumise üle elab. Maale lähimas positsioonis on ta 26. detsembril, kuis siis on ta helendus märgatavalt kahanenud, sest on Päikesest eemaldunud.