Teadlaste sõnul võivad Maal teemandid kallihinnalised vääriskivid olla, kuid Jupiteril ja Saturnil sajab neid vihmana.
Saturnil ja Jupiteril sajab teemantvihma
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. oktoober 2013, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nende planeetide atmosfääris, mis koosneb heeliumist ja vesinikust, on palju seda süsiniku allotroopset vormi, edastab foxnews.com.
Atmosfääri madalamates kihtides, kus kuumust on rohkem, teemandid sulavad ning sajavad alla nagu vihm.
«Avastasime, et Saturni atmosfääris on teemante, osa neist on nii suured, et neid võib lausa teemantmägedeks kutsuda,» selgitas USA Winsconsin-Madisoni ülikooli planeediteadlane Mona Delitsky.
Arvatakse, et Saturni atmosfääris tekivad teemandid siis, kui on olemas süsinik grafiidi näol, mis tekivad hiiglaslikke äikesetormidest. See süsinik langeb atmosfääris allapoole, kus rõhk selle teemandiks vormib. Need teemandid liiguvad veelgi allapoole, kus kuumus nad vedelaks muudab.
Sama kehtib ka Jupiteri kohta.
Teadlastel oli varem teada, et Neptunil ja uraanil leidub teemante, kuid Saturni ja Jupiteri kohta arvati, et need planeedid on liiga kuumad, et seal saaks olla kõvasid teemante.
Delitsky on avaldanud raamatu «Alien Seas», milles kirjeldatakse, kuidas robotistest kaevandusalused saaksid Saturni atmosfäärist teemante korjata ning need Maale tuua.
Teadlaste sõnul on nimetatid planeetidel teemantide tekkimises veel palju saladuslikku. Maal tekivad teemandid süsinikust, mis on 160 kilomeetri sügavusel.
Uurijate sõnul võib teemante leiduda ka meie Päikesesüsteemist väljapool asuvatel planeetidel. Hiljuti avastati Maast 40 valgusaasta kaugusel planeet, mis koosneb enamjaolt teemantidest. Sel planeedil, mis kannab nime 55 Cancri e, on rohkem süsinikku, kui Maal ning seega ideaalne paik teemantide tekkeks.